Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu „VAHEPEATUS“

Helle Mari Toomel
Tantsuõpetaja ja vabakutseline tantsukunstnik
Foto autor: Marlene Kirt

 

14. novembril kogunes tantsurahvas Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse, kus toimus teine Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu Gala alapealkirjaga “VAHEPEATUS”. Etendus Rauno Zubko kontseptsioonist lähtuv koosloomelavastus, esitleti videonäitust “Tantsuhariduse ajajoon” ning anti üle selleaastane Gerd Neggo preemia.

Gala “VAHEPEATUS” kulges peatumatult läbi ERMi erinevate näitusealade ja saalide ning kutsus külastajat uudistama ja kogema varemnähtud ruume, aga ka tantsugala stiilis üritusi uue pilguga. Lavastuse teekonda läbiti väikestes rühmades, mis alustasid enda rännakut umbes 10-minutiliste vahedega. Teekonda juhtis skaudirõivais nooruk, kes kandis turismigruppidele omast silti ning korjas igas peatuses kokku need, kes lavastuse lummuses uimerdama olid jäänud. Rännak lõppes ERMi teises otsas, kus oodati järele hiljem enda teekonda alustanud rühmad, et siis ürituse otsad ühiselt kokku tõmmata.

Lavastuse läbimõeldud ja -tunnetatud stseenid olid rõhutatud ERMi ruumide salapärast ja massiivsusest, sulades meeldivalt kokku taustaga, mille olid loonud valguskujundaja Karolin Tamm, videokunstnik Rūta Ronja Pakalane ja helikunstnik Israel Banuelos. Kõige eredamalt jäidki rännakust meelde hetked, kus erinevate lavastuslike vahendite sidumine oli õnnestunud pea täiuslikult. Läbi selle sündisid uued ruumid ja õhustikud, mis võimaldasid lavastust kogeda nii kõrvalseisja kui osalisena. Ootamatu lisana täiendasid kogemust nii väikestes kollektiivides liikumine kui ka üritusele kehtestatud maskikohustus. Suhteline anonüümsus, ööseks hüljatud muuseumi saalide kõledus ja ühtlane helitaust tekitasid pineva ja ootusäreva keskkonna, mis mõjus kohati lausa maaväliselt.

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu koduleht sõnastab, et läbi ERMi alade liikuv rännak “toob esile tantsuhariduse mitmekülgse positiivse ning ajatu mõju igale tantsuga tegelejale”. Keskendutakse tantsuhariduse ja -kunstiga kaasas käivatele väärtustele, nagu ühtekuuluvus, isikupära, väljenduslikkus jpm. (ETHL 2020) Eelmainitud mõistetega tegelemine ning nende rakendamine paistis välja nii tantsijate kui lavastusmeeskonna töös. Värskendavalt mõjus erinevate tantsustiilide sidumine niivõrd terviklikuks teoseks, kus ükski stiil ei domineerinud teiste üle. Samas säilis iga osalenud tantsukooli eripära, mis läbi erinevate lavastuslike vahendite veel rohkem särama oli löönud. Sündinud lavastuse potentsiaal sobida mõne teatri mängukavva üllatab mind siiani ning ütleb nii mõndagi korraldajate ja etendajate töö kohta.

Vaieldamatult oli läbitud protsess suurepärane võimalus noortele tantsijatele kogeda esinemist uues formaadis, enda etteastet tuli püsiva energia ja tehnilise täpsusega korrata ju lausa seitsmele publikurühmale. Samuti pakub selline formaat võimalust maitsta professionaalse tantsukunstiku elu, mille üheks osaks on küll pikad proovipäevad, aga samas ka etendamise ning publikuga kohtumise mõnu. Läbi selle õpitakse nii ennast kui teisi paremini tundma: empaatia, teistega arvestamine ning lihtsalt puhas rõõm, mis kaasneb enese liigutamisega ja/või teiste liikumise vaatamisega kõnetab praegu ehk isegi rohkem kui kuus kuud tagasi.

Teekonna läbinutel oli võimalik jalgu puhata ja vaadata Eesti tantsuajaloo videonäitust, mille eesmärgiks oli anda lühike ülevaade just tantsuhariduse ajaloost. Ajajoonel olid endale koha leidnud esimesed tulijad: koreograafid, tantsukoolid, organisatsioonid ja üritused, mille ja kelle mõju tänini tantsuhariduses olulist rolli mängib. Viimase grupi saabudes jagati tänusõnu ja kingikotte ETHLi sõpradele ning toetajatele. Eelnevate Gerd Neggo preemia laureaatide videotervituste ja tantsualaste mõtiskluste saatel anti preemia üle selleaastasele Gerd Neggo preemia laureaadile Meeli Pärnale.

Hetkel kuulub Eesti Tantsuhuvihariduse Liitu 47 tantsukooli ja -stuudiot ning kuigi galal oma tegevusega uhkustama ei kiputud, siis põhjust oleks küll ja veel. ETHLi eesmärk on kaasata, arendada ja toetada Eesti tantsuhuvikoole ja tantsuõpetajaid, esindada (tantsu)huvihariduse valdkonda nii riiklikul kui KOVi tasandil ning tagada tantsuhariduse olulisuse kommunikeerimine avalikkusele. Liit peab oluliseks tantsuhuvikoolide kaasamist ja süsteemstet koostööd, tantsuõpetajate enesetäiendamist, tantsuspetsialisti kutsekvalifikatsiooni andmise vajadust ning tantsuhuvihariduse teemade nähtavamaks tegemist. (ETHL 2020)

Tuleb tõdeda, et Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu tegemised on igast otsast läbi põimunud Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu tegevusega ning üsna keeruline on aru saada, kes mille eest täpselt vastutab. Erinevus kahe liidu vahel seisneb ehk selles, et üks koondab enda alla tantsukoole ja -stuudioid, teine professionaalseid tantsuõpetajaid, koreograafe, tantsijaid ja tantsuvaldkonda panustajaid. Siiski võib kahe liidu tegevust näha üksteist toetava ja täiendava koostööna, mis jõudsalt Eesti tantsuelu korraldab.

Isiklikult pean mõlema liidu tegevuses olulisimaks tööd tantsuspetsialisti kutse väljastamise osas. Erinevate koolitus- ja mentorlusprogrammide väljatöötamine ja arendamine pakub tantsuvaldkonnas tegutsejatele võimalust lisateadmiste omandamiseks, mida tuleb tihti tikutulega taga ajada.

Tantsuspetsialisti kutse väljastamine võimaldab varasema tantsuhariduseta või puuduliku õpetamiskogemusega inimestel peale vastavate koolituste läbimist taotleda tantsuspetsialisti kutset. Kutse andmise eesmärk on toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet, olla tugistruktuuriks haridussüsteemile, aidata kaasa inimeste kompetenstuse hindamisele ja tunnustamisele ning muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. (ETTL 2020)

Igapäevaselt tähendab see seda, et väljal on esile tõusnud just vastava hariduse ja/või kogemusega tantsuõpetajad, kelle teadmised on kooskõlas nende tegevusega. Oleme jõudnud kohta, kus saame rääkida päriselt pädevatest tantsuõpetajatest, kes teavad, milline on nende ülesanne ja vastutus klassi ees. Positiivne mõju, mida toob endaga kaasa haritud tantsuõpetaja, ulatub seinast seina: õpilastele edastatakse eakohast materjali, suudetakse vältida vigastuste teket klassiruumis, osatakse juhendada nii õpilaste loomingulisi kui tantsutehnilisi oskusi ning languses on trend, kus ise alles õpilase rollis noored õpetajana klassi ette lubatakse. Kuigi selline süsteem võib isehakanud tantsuõpetajatele veidi karmi ja ebaausana tunduda, siis on ka neil võimalik enda pädevuste tõestamisel päriselt tantsuõpetajate perekonda astuda. Tuleb tõdeda, et kuigi tantsuõpetaja amet pole päris võrreldav elektriku või hambaarsti omaga, siis on siingi omad nõuded, milleta klassi ette astuda ei tohiks.

“VAHEPEATUS” pakkus vajaliku pausi, et vaadata otsa Eesti tantsuhariduse hetkeseisule ning nautida selle kasvatatud vilju. Ühelt poolt oli lihtsalt suur rõõm vaatamisest, toimus ju üritus päev enne toimuma pidanud, ent ära jäänud Koolitantsu lõppkontserti. Teisest küljest pakkus õhtu võimalust mõtiskleda tantsuhariduse ja tantsimise vajalikkuse üle. Valmib ju seegi artikkel ajal, mil nii mõneski maakonnas on huvitegevusele rakendatud piirangud ning vaikselt hakatakse oma tegevusega taas veebikeskkondadesse kolima. Selle taustal igatsengi kõige rohkem seda turvalist keskkonda, mida pakub oma tantsukool, kus käivad koos oma inimesed ja kus saab ajada oma asja. Samas olen ka lõpmatult tänulik, et tantsuga tegelemine on mind kokku toonud niivõrd imeliste inimestega, olgu nad tantsijad, loojad, õpilased või lihtsalt tantsufännid. Need kohtumised tantsu-, teatri- ja nüüd ka muuseumisaalides on pakkunud võimalust üksteiselt õppida, et läbi selle kasvada ja areneda.

Selle kõrval on lausa naljakas, kui vähe tuge tantsuvaldkond tegelikult riigilt saab. On ju pea kõik Eesti lapsed ühel või teisel hetkel oma elus tantsimisega kokku puutunud ja läbi selle kasvanud empaatilisemaks, teistega arvestavamaks ja isikupärasemaks. Ent eks paraneb seegi olukord ja seda suuresti just tänu tantsuliitude tegevusele. Jõudu neile selles!

Kasutatud materjal

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu koduleht 2020, vaadatud 01.12.2020.
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu koduleht 2020, vaadatud 01.12.2020.

 

 

Tantsulavastus “VAHEPEATUS”

Lavastaja: Rauno Zubko
Videokunstnik: Rūta Ronja Pakalne
Kunstnik: Fey Piir
Helikunstnik: Israel Banuelos
Valguskunstnik: Karolin Tamm
Disainer: Kristel Laur

Tantsulavastuse loomisel osalesid: Tantsuselts Pärliine (Antslast), T-Stuudio (Haapsalust), Ciara Tantsukool, Shaté Tantsukool, Tempecy Dance Company (Tartust), Just Tantsukool (Tartust ja Võrust), Meie Stuudio (Põlvast), Janne Ristimetsa Tantsustuudio, WAF Dance (Pärnust), Tantsustuudio Dance Company (Raplast), ETA Tantsukool, Ian Dance Company, Koit Tantsukool, MyDance Tantsuklubi, Stuudio dotE (Tallinnast), eve stuudio, S-Stuudio (Viljandist), Võru Tantsukeskus (Võrust).

Soovi korral vaata Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu Gala salvestust siit: