A pool:
Mind saadab tihti üks mõte: kuidas saavutada olukord, et kõigi ruumis viibivate inimeste südamed lööksid ühes rütmis, et nende pulsid oleksid ühtlustunud, et nad hingaksid koos?
Kui küsida, mis on minu jaoks rütm, siis ma vastan: rütm tuleb südamest, see on pulss, mis animeerib kogu reaalsust. See on kahe jõu vaheline mäng, justkui sisse ja välja hingamine. Üks on andev, teine saav jõud. Nende kahe jõu liikumist nimetan ma rütmiks.
Läbi kehalis- liikumis- ning kuulamispraktikate olen jõudnud tõdemuseni, et seda jõudude suhet on võimeline tekitama muusika. Muusikas on sünkroneeriv kontakt olemas.
Ja alati säilib püüdlus liikuda suurema kontakti poole.
Lisaks energiate omavahelisele suhtele teeb rütmist rütmi ka kordus. Kordus tekitab turvalisust. Kogemus ning teadmine, et päike tõuseb igal hommikul idast ja loojub läände, loob harjumuspärase järgnevuse, mille alusel tegevusi seada või kiuste, mitte seada. Sarnaselt saab läheneda rütmistatud külg ees ka emotsioonidele, tundmustele, / Sinu vastus siia /. Kõik kordub.
Sealjuures säilib alati (ala)teadlik unikaalsuse, uue hetke otsing. Kuid tegelikult viib see vastupidiselt just rütmistatud kordus-sitatsioonideni. Hetk, mis tundub esmakordne, toetub tuttavatele radadele. Olles kord tundnud rõõmu instrumendi õppimisest, tasub uut pilli katsetama asudes kõrvutada esmakordset inspireerivat lendlemist. Olles armunud, tasub sära taas ilmumisel mõelda eelnevale. / Sinu näide siia /.
Rõhk ei asetse niivõrd nostalgilisel toonil, pigem tundel, kuidas väljendub emotsionaalsus, inspiratsioon, tahtejõud, / Sinu nimisõna siia /. Kas ja kuidas väärtused muutuvad ning milliseks jääb isik selles protsessis? Levinud arvamus, et esimene kord on see kõige eredam, leiab kordusmotiivides iseloomuliku sära. Jätkub rütmistatud liikumine kontakti otsingute sfääris. Kui üks ühik kontakti on saavutatud, moodustub tervik ja jätkub uus kontakti otsing. Pulseerimine tuleb üha sügavama kontakti poole pürgimisest.
B pool
Aastal 1992 tuli Saksamaa eurodance kollektiiv nimega Snap välja looga “Rhythm is a Dancer”. Miks see minus lisaks muusika ning tantsukunsti tähtsusele elulooliselt huvi äratas? Kui minu uus soololavastus küsib peamiselt “mis teeb rütmist rütmi ning tantsijast tantsija?”, siis antud muusikapala tegeleb sarnaste küsimustega. Vähemalt alguses. Kuni hetkeni, mil kõlab fraas “I’m serious as cancer when I say rhythm is a dancer” (tõlkes: “ma olen tõsine kui vähk-kasvaja kui ma ütlen rütm on tantsija”). See fraas on pälvinud küsitluste põhjal halvima laulusõnade tiitli.
Mulle oli see intrigeeriv väljakutse ja lähtepunkt lavastuseks – süda ongi see tantsija. Tõsine asi.
Henri Hüti soololavastus “Rhythm is a Dancer”
Etendus: 15.novembril kell 17:00
Lisaetendused: 28. ja 29. jaanuaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis
Lisainfo: http://www.saal.ee/ / http://henrihytt.wordpress.com/
