Kehamõtte sügavustes, liikudes

Marie Pullerits
Tantsukunstnik, teatri- ja tantsukriitik

Sügistalvine hooaeg oli TantsuRUUMis erakordselt viljakas nii liikumistehniliste ja -uurimuslike töötubade kui ka tantsukunstnike tegevusvälja laiemalt mõtestavate laborite poolest. Oktoobri lõpus ning novembri alguses saime järjestikustel nädalatel liikuda, mõelda ja liikumismõtet avada koos Marten Spångbergi ja Benôit Lachambrega: mõlemad oma tegevusväljal tuntud näod, kelle loomepraktika on küllaltki erinev, ent liikumismõte paigutus nende nädalate tulemusena omamoodi kaksiktuuma.

Mårten Spångberg on hetkel Stockholmis elav rootsi etenduskunstnik. Tema huvid paigutuvad tantsukunstis avarale teljele nii eksperimentaalsete liikumispraktikate kui erisuguses formaadis loomeprotsessidena, sh suuremõõtmelised ja pika kestusega lavastused (nt “Natten”, mis kuulus ka 2017. a SAAL Biennaali programmi terve öö jooksul vältava etendusena). Spångbergi võib pidada üheks nüüdistantsu hetkel olulisemaks mõtlejaks, kes mõtestab tantsu selle suhetes laiema ühiskondliku tasandiga. Ta on aastakümneid avaldanud tantsu- ja teatrialast kriitikat ning esseistikat erialaväljaannetes ning paar aastat tagasi alustas ta ise tantsualaste raamatute seeria väljaandmist ning tasuta levitamist. Selle tulemusena on ka eesti tantsukunstnikeni jõudnud tema toimetatud artiklikogumikud “Post-Dance” ja “Movement Research”.

Olin töötoa eel põnevil, milline saab olema meie kohtumistel liikumise ja seda mõtestava arutelu vahekord. Diskuteerimist oli igas kohtumispäevas rikkalikult, ent iga sessiooni juurde kuulus ka improvisatoorne või somaatiline liikumisuurimus. Spångbergi liikumispraktika võimaldab eelkõige taasavastada tantsu ja liikumist selle kõige erinevamates vormides, väärtustades seda praktikana ka iseeneses, etendusliku konteksti eeldusest loobudes. Ta kuulub kahtlemata tabula rasa leeri, leides, et tantsu saab alati vaadelda ka valge lehena, sellest eelnevat kontekstuaalset teadmist omamata. Tants saab võrsuda tema nägemuses just eelkõige kehast, suundudes seejärel laiematesse sfääridesse: poliitikasse, filosoofiasse, majandusse. Tantsu, liikumise ja keha määratlemisest võib teha enda jaoks rikka uurimisteema ning need on küsimused, mida tantsukunstnikud esitavad endale oma töös (loodetavasti!) pidevalt nagunii, ent Spångbergi nägemuses on määratlustest olulisem seejuures oma nägemuses küsida, miks me tantsust, kehast ja liikumisest täna mõtleme nii, nagu see meie jaoks parasjagu kõnekas on, milline on meie identiteet, mida tantsuga suhestame ning milles seisneb seeläbi tantsu kui meediumiga kohtumise eripära.

Praktilise liikumisuurimusena realiseerus see kohtumisnädalal somaatilistest harjutustest intuitiivse kehatööni, nt oma liikumisele eripärase energia telepaatiliste ülekannetena teistele liikujatele. Viimane põhines koreograaf Alice Chauchat’ loodud partituuril, mis ei püüdle mingil moel esoteerikale ega soovi samas midagi ka empiiriliselt tõestada. See loob tingimuse tantsuks, kus mitteteadmine on nii tugevalt domineeriv, et tantsija peab mimeetilise liikumise või verbaalsete instruktsioonide asemel pöörduma peenemate liikumistajude ja intuitsiooni poole. Kogu praktikat saatis enda suhtes teadlik kõrvaltvaatleja pilk – lõppude lõpuks on igasugune liikumise mõtestamine või tunnetuslik töö eelkõige enese eelhäälestamise küsimus. Seda olulisem on teadlikkus, millise agentsuse endale liikudes omistame. Mõnikord võtsime aluseks lihtsa kompositsioonilise liikumisprintsiibi (nt paarilise liikumise täpne peegeldamine või motiivide täpsed kordused), asetades rõhu välise vormi asemel tunnetusele: mis muutub keha väljenduslikkuses, kui lasta liikumisel end suunata selle millisekundi pikkuses eelteadvustuses, lubada liikumist juhtida otsuse-eelsel teadvusel? Me ei otsi liikumisuurimuses tingimata lahendusi sellele, mida me teeme, vaid pigem teatavat vaherahu oma liikumisharjumuste, kogemuste ning neid suunavate mõtetega, mis on meie teadvuse väljal nagunii kohal.

Tantsu või tantsija agentsus on Spångbergi liikumisfilosoofias omaette teemaväli: kas tantsul on võimalik eksisteerida ka autonoomselt selle kehastajast sõltumatult? Koreograafi töö on selle järgi tants justkui “kodustada”, kuid ehk on võimalik mõelda ka tantsust kui eraldiseisvast entiteedist. Kehastunud liikumismõtlemise praktikuna ei ole ma ise veendunud, et selle mõttesuunaga nõustuda saan. Minu jaoks võib tants eksisteerida ka kontseptsiooni, kunstivormi ja ideoloogiana, ent vajab ka liikujat, kelles tants kehastuda saaks. Annan tantsule elu läbi oma keha ja tants elab ning kehastab samal ajal mind. Samas nõustun, et see annab märku millestki olulisest liikuja valmisolekus: kas võiksime mõelda tantsu ja liikumise praktiseerimisest või enda tantsulisest treeningust kui enda kättesaadavaks tegemisest tantsule? Tantsule, mis on juba olemas – meie mõtteis, mälestustes, unenägudes, lõhnades… Tantsija või liikuja roll on seejuures tantsu jaoks olemas ning saadaval olla, lubades samas liikumisel end üllatada ja pakkuda seejuures uut teadmist. Spångberg nõustus ka ise, et mingis mõttes ei ole see intellektuaalse teadvustamisena võimalik, aga on igal juhul oluline nihe oma mõtteprotsesside eelhäälestuses. Kas ma asun materjali looma, “tootma”, või luban sel ilmneda, õppides seejuures midagi ka enda kohta?

Hingedekuu esimesel nädalavahetusel jätkus praktika Benôit Lachambre’iga. Kanadast pärinev Benôit Lachambre on olnud rahvusvahelisel tantsumaastikul aktiivselt tegutsev koreograaf ja somaatilise kehatöö ning liikumise mõtestaja juba alates 1970-ndatest. Lachambre’i lähenemine liikumisele ja selle algetele on sügavalt uurimuslik ning tegeleb paljuski liikumise autentsuse otsimisega. Tema töömeetodid põhinevad tajude teravdamisel ning somaatilisel kehatööl, milles liikumine asetub alati elava ruumi konteksti ning sellega dialoogi.

Mingis mõttes sai Lachambre’i töötuba vaadata kui Spångbergi kohtumiste pikendust kehas ja aistingutes. See nädalavahetus oli pühendatud aeglasele somaatilisele kehatööle, loomaks ja taasavastamaks kehasisest ruumi. Keha dünaamika on lahutamatult seotud ka ruumidünaamikaga, mis loob terve rea uurimisküsimusi: kuidas taasreastada info vastuvõtu ja töötlemise viise, kas seda töötlusringi saab ümber suunata? Kõik dünaamikad ruumis, kehade vahel ja sees teenivad kinesteetilist ja psühholoogilist empaatiat, “nähtamatut tantsu”, mis võimaldab kehal pehmeneda ning avaneda uuteks interaktsioonideks. See on avatud dialoog, milles iga keha mõjutab terviklikku dünaamikat – raske on selle sees oma liikumisvalikutes teadlikkusest loobuda, aga süvendatud tunnetuslik teadlikkus oma liikumisest võimaldab ka mõttevoogu suunata: mõtet joondades joondub kehagi uuesti. Töötasime ka kavatsuslikkusega, millest eelneval nädalal Spångbergiga olime rääkinud: andes tegevusele teatud kavatsuse või ideelise suuna, manifesteerib see end kohe ka kehalisuses ja füüsises. Ka Lachambre asetas olulise rõhu liikumisteadlikkusele enesele, mis võimaldab laiendada kehast mõtlemise ja selle mõtestamise perspektiive. Iga kehas algatatud liikumine laieneb kolmedimensioonilisena nii keharuumi kui sellest välja. Kuidas seda loometöös kasutada, on juba omaette eraldiseisev küsimus – keeruline, sest intuitiivsete otsustega töötades on seda ratsionaalsele meelele raske allutada, kuid selgete vastuste asemel võibki küsimuste esitamine olla sellises protsessis märksa edasiviivam. “Your will is also a limb!” – ka meie tahe on Lachambre’i kujundlikus mõtlemises omamoodi kehajäse.

Iga tantsukunstnik jõuab mingil hetkel kriitilise küsimuseni, miks üldse liikuda. Miks me teeme seda, mida igapäevaselt teeme? Miks kohtume saalis, miks tahame kehad ühte aegruumi kokku tuua, kui see ei anna meist väljaspoole kohe midagi käegakatsutavat? Miks me tuleme liikuma saali, lavale, teistega koos või teiste ette? Milline väärtus on liikumisel ja kehatööl praktikana, mil pole etenduslikku tulemit?

Kehas on revolutsiooniline potentsiaal, mis võimaldab katsetada uusi koosolemise strateegiaid. Just praegu on Spångbergi sõnul olulisem asetada nihe kunsti tootmisest kogemuse, teadmise ja perspektiivide loomiseks.

“It’s not just for you nor for me, it’s for the practice, so that it can be maintained.” – “See ei ole ainult Sinu või minu jaoks, see on praktika enda jaoks, et see elus püsiks.”

Teatud mõttes pakubki kunst ühiskonnale praktilises mõttes väärtusetut kraami, ent hindamatut võimalust millegi uue kogemiseks. Kunstilistest elamustest saadavad isiklikud kogemused pakuvad kasvupinnast uutele võimalustele enda ümbritseva maailma mõtestamiseks ning selles teineteisega kõrvuti eksisteerimist. Ka tants ei pruugi kunstina luua koheseid hüvesid, ent võimaldab luua ja avastada uusi tõdesid ning teha meid loomingulise praktikana oma käitumise juhtimisest ning reaalsuse kujundamisest uuel moel teadlikuks. Regulaarne kehaga dialoogis püsimine on tantsukunstnikele aga selle kõige eelduseks. Ka praktika on looming, mitte vaid etendustulem.

Tantsule ja liikumisele tuleb anda selle kõige erinevamates vormides elluviimise võimalus. Kehade kohtumistest jagatud aegruumis võrsub selle edasine potentsiaalne mõju maailma mõtestamisele ning väärtuspildi kujundamisele. TantsuRUUM on võimaldanud sel poolaastal hindamatuid kohtumisi, nii keharuumis kui kehade vahelises ruumis.

Aasta viimane kuu, ent mitte tantsu lõpp. Kutsume veel!


TantsuRUUMis detsembris:

l i i k u m i s S E S O O N : LET US PART(Y) IN STYLE
15. detsember kell 11–17
Juhendajad: Madli Paves, Christin Taul, Joanna Kalm
https://www.facebook.com/events/585794008539057/

K o n t a k t j ä m m : Body Architecture
16. detsember kell 15–18
Juhendaja: Joonas Tagel
https://www.facebook.com/events/271185283469729/

t a g a s i v a a t e s 2018 sügis – talv

TantsuRUUMis käisid liikumist õpetamas, jagamas, loomas, suunamas…
ja toimusid…

<<<

Eirik Dreyer Sellevoll ja kaasaegne jazz
Mårten Spångberg ja kaasaegse tantsu uusmõtestatus
Benôit Lachambre ja somaatiline kehatöö
Susanna Leinonen ja kaasaegne ballett
residendid Madli Paves, Christin Taul,
Rūta Pakalne, Joanna Kalm
liikumisSESOONid
Kontaktjämmid

< <<

e d a s i v a a t e s 2019 kevad – suvi

regulaarsed liikumisSESOONid, mida viivad läbi hooaja residendid Madli Paves, Christin Taul, Ruta Pakalne ja Joanna Kalm

igakuised Kontaktjämmid elava muusika saatel ja juhendamisel

> 27+28 jaanuar VAHELÜLI

Kutsume Sind ühiselt liikuma, mõtlema ja rääkima tantsukunsti sisse ja ümber!

-o-o-o-o-o-o- VAHELÜLI -o-o-o-o-o-o-

on loominguline sündmus TantsuRUUMis, mis loob aja ning koha, võimaldamaks

mitmesuunalist dialoogi ning avardamaks mõtlemist tantsust kui

treeningust, liikumispraktikast, lavastuslikust ja kunstilisest meediumist.

- ü – h – i – l – d – u – m – e -

Kaks päeva

=

töötoad tegevkunstnike ettekanded +

uurimuslikud sessioonid loovpraktilised katsetused

- t a n t s i m i s e n i -

Täpsem info peagi!

> 25. veebruar – 2. märts
Noa Zuk ja Ohad Fishof: Gaga-tund ja liikumisuurimuslik labor
E–R kell 10–16, L kell 11–17

Ohad Naharini loodud gaga-liikumiskeele tunnid Noa Zuki (Iisreal) läbiviimisel kuuel järjestikusel hommikul ning Noa ja Ohad Fishofi (Iisreal) ühine loominguline töötuba, mille raames mõtestatakse lahti kunstnikepaari liikumisloome alused ja põhimõtted. 12 aasta vältel on Noa ja Ohad välja töötanud omalaadse koosluse ja vastastikuse suhte liikumise ning helikujunduse vahel. Neid huvitavad kontseptsioonid, nagu väljamõeldud etnograafia, tehislikult loodud rituaalid, leiutatud “keeled” ja absurdi tootmine, mängides samal ajal teatraalsuse tugevusega etendamisel ja lavaruumis.

https://noazuk.wordpress.com/ http://ohadfishof.org

> 30. mai – 2. juuni Yumiko Yoshioka: Body Resonance
Yumiko on Jaapani päritolu kolmanda põlvkonna buto kunstnik. Tema töötuba “Body Resonance” ühildab endas buto praktika ja orgaanilise liikumise, valmistamaks ette keha tantsu ilmnemiseks ja inspiratsiooni väljendamiseks. Yumiko toetub ideele, mille kohaselt inimese keha ja hing koosnevad vibreerivatest lainetest; tema meetodi eesmärgiks on arendada meelte tundlikkust sel viisil, et meil oleks võimalik ligi pääseda keha süvakihtides paiknevatele tundmustele, mälestustele, piltidele. Selle jaoks tuleb keha puhastada üleliigsetest emotsionaalsetest ja füüsilistest pingetest: jõuda close-to-zero olekusse ja saada puhtaks leheks, millele keha süvahoovused siis väljenduda saavad.
http://www.yumiko-yoshioka.com


FB: https://www.facebook.com/TantsuRUUM/
Instagram: https://www.instagram.com/tantsuruum/
Kodulehekülg: http://tantsuagentuur.ee/tantsuruum/

Asukoht: Eesti Tantsuagentuur, Hobujaama 12 II korrus


TantsuRUUM on

ühine ruum – avatus – kokkupuutepunkt – võrgustik – koostöö – jagatud

vastutus – protsess – areng – jätkusuutlikkus – järjepidevus – enesetäiendus

liikujalt > liikujale

TantsuRUUM on keskkond ja kohtumispaik tantsuprofessionaalidele. Tegemist on koostöö- ja arenguplatvormiga, mida viib ellu Eesti Tantsuagentuur koostöös Eesti tantsukunstnikega. TantsuRUUM toimib Eesti Tantsuagentuuri ruumides (Hobujaama 12, Tallinn).

Praktiliste tegevustena toimuvad TantsuRUUMis:

  • väliskoreograafide töötoad tantsuprofessionaalidele ning harrastajatele,
  • lühiajalised ja hooajalised residentuurid,
  • liikumisSESOON: igakuine tantsu- ja liikumispraktika, mis toetab liikumisalaste teadmiste jagamist ning dialoogi valdkonnas tegutsevate tantsuprofessionaalide, teatri- ja etenduskunstnike vahel,
  • TantsuRUUMi ateljee: soodsatel tingimustel kasutatav tööpind tantsukunstnikele erisugusteks loomingulisteks protsessideks ja ideede arenduseks.

TantsuRUUMi tegevusi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium