Artikkelnr 91

Kuidas kasvab tants Eestimaal?

Maarja Eliisabet Roosalu
Eesti Noorte Tantsu Ühenduse liige

nr 90nr 92
Kuidas kasvab tants Eestimaal?
Foto autor: Maarja Eliisabet Roosalu

 

Eestis võib reeglina kõige kohta öelda väike. Riik on väike nii pindalalt kui rahvaarvult ja sellest tulenevalt on pisikesed ka erinevad kogukonnad ja nende liikmed käivad omavahel tihedalt läbi. Tundub, et ka Eesti tantsumaastik on väike ja selle kogukonna liikmed suhtlevad omavahel tihedalt, kuid noor tantsija ei pruugi olla üldse nii kursis tantsumaastikul toimuvaga, kui võiks arvata. Selleks, et Eestis võiks kasvada teadlik ja huvitatud tantsunoor, tegutseb 2016. aastast Eesti Noorte Tantsu Ühing, mille eesmärk on tuua kokku üle riigi tantsuga tegelevaid inimesi, olenemata vanusest, ning luua pinnas dialoogideks, aruteludeks ja kontaktide tekkimiseks, et meie väike tantsumaastik võiks avarduda.

Kui küsida ükskõik milliselt tantsutrennis käivalt noorelt, miks ta seal käib, on enamasti vastuseks, et talle meeldib tantsida. Siis ehk järgneb, et tal on seal head sõbrad, kellega on tore koos aega veeta, talle meeldib esineda ja trennis tehakse lahedaid asju. Tantsivaid noori on Eestis palju, samuti on tohutult erinevaid tantsustiile, mille vahel valida. Kui laps tahab tantsida, siis ilmselt leiab ta omale sobiva stiili ja stuudio.

Kuldvõtmeke – info vahetamine ja huvi teiste vastu

Noor tantsija on uudishimulik ja tahab teada, mis toimub maailmas tema ümber. Ilmselt jälgib ta sotsiaalmeedias nii mõndagi tantsijat või koreograafi nii Eestist kui välismaalt. Tänapäeval on võimalik leida infot ja inspiratsiooni ookeanide tagantki. Kahtlemata avardab see silmaringi ning loob unistusi, mis muutuvad aina kättesaadavamaks, kui jätkub vaid tahtmist ja julget pealehakkamist. Kuid vahel tekib seeläbi tunne, et tants toimubki vaid Los Angeleses või Londonis. Kui sa ei ole seal, siis sind ei ole olemas. Kui sa ei käi Fair Play Dance Campis1, siis ei õpi sa kunagi tantsima. Sarnast mõtteviisi leidub ka Eesti piires – kui sa ei ela Tallinnas või Tartus, ei olegi sul võimalik kunagi heaks tantsijaks saada. Tihti me ei tea sugugi tantsustuudiotest, mis tegutsevad mõnes teises Eestimaa paigas. Aga kuidas on ikkagi noorel võimalik end kurssi viia sellega, mida põnevat toimub kas või näiteks naabermaakonnas? Nii õpetajatel kui õpilastel on teiste stuudiotega vähe kontakti.

Noored tantsijad tulevad üle Eesti kokku tihti vaid võistlusteks. Pea kõigi tantsustuudiote aastaplaani pannakse osalemine festivalidel Koolitants ja Kuldne Karikas. Erinevaid võistlusi ja tantsufestivale tuleb iga aastaga aina juurde. Pahatihti võtab sellistes keskkondades aga oma esinemiseks valmistumine kogu tähelepanu ja teisi vaatama ei jõutagi. Samal ajal on vaja ise lava taga end valmis panna või väsitab pinge ja elevus niivõrd, et peale esinemist tahaks vaid koju minna ja pikali visata. Sama palju kui noored ise laval olemist ja esinemist naudivad, võiks nad nautida teiste tantsijate meisterlikkust ja huvitavaid tantse. Iga tantsija teab, kui palju aega ja energiat on panustatud selleks, et need kolm minutit laval oleks nauditavad nii tantsijale endale kui publikule, kuid vahel peab kurbusega tõdema, et saal on pigem tühi ja tunnustust suure pingutuse eest kuuleb vaid õpetajalt või vanematelt. Teised on lihtsalt parasjagu lava taga oma esinemiseks valmistumas või asju kokku panemas. Siinkohal tuleks mõelda ka tantsuõpetajatel, et vaatluspraktika mõttes oleks vahel tark saata oma õpilased enne ja pärast oma esinemist saali teisi vaatama ja kaasa elama. Juba ainuüksi vaatamine aitab edaspidi paremini tantsumaastikul orienteeruda ning leida teisigi tantsijaid, kellel võivad mõlkuda peas sarnased mõtted.

Õnneks võib tõdeda, et aina enam ja enam on igas vanuses noored tantsijad huvitatud sellest, mis toimub ümberringi. Nad tahavad suhelda teiste tantsijatega igast Eestimaa nurgast. Noori huvitab, kuidas käivad asjad teistes stuudiotes, kuidas elatakse teistes linnades. Omavahel suheldes tuleb tihti välja, et elud on tegelikult väga sarnased. Noortel on sarnased mured ja rõõmud ning mis võiks olla toredam, kui kohtuda uue inimesega – teisest linnast, teisest stuudiost, teist stiili tantsimas –, kes mõistab ning kellega tekib tunne, et võngutakse samal lainepikkusel.

Õpetajad ja õpilased, tänavatantsijad ja balletiartistid, vahetagem kogemusi!

Eesti Noorte Tantsu Ühing (ENTÜ) tegeleb juba kolmandat aastat sellega, et tuua kokku noori tantsijaid üle Eesti ning luua nende vahel sidemeid. ENTÜ üritused on liikmetele tasuta ning loovad noortele võimaluse kohtuda väljaspool võistlusolukorda ja esinemispinget ning arutleda omavahel erinevatel teemadel. Noored tahavad rääkida. Nad tahavad, et neid kuulataks ja toetataks ning ENTÜ püüab luua oma noortele liikmetele turvalise keskkonna, kus arutleda selle üle, mida nad tantsust ja Eesti tantsumaastikust arvavad.

Vahel on just väline toetus see, mis paneb sees asjad liikuma, toob värsket õhku ja energiat. Üheks huvitavamaks ENTÜ ürituseks on kujunenud Noorte Tantsu Foorum, mis kahel aastal on kokku toonud just õpetajad ja õpilased, et avada omavahelisi dialooge. Õpilased saavad rääkida oma mõtteid tantsutundides ja -stuudiotes toimuvast, samuti on õpetajatel võimalus jagada seda, mis neile rõõmu ja muret valmistab. Et kokku tulevad erinevate stuudiote õpetajad ja õpilased, erinevate tantsustiilide esindajad, võib iga osaleja kuulda erinevaid ideid ja jagada oma kogemusi. Just sellistel hetkedel võime tunda, et sisimas oleme kõik väga sarnased ning tuleb välja tantsija loomus, mis tahab pidevalt areneda, näidata oma loomingut ja armastust liikumise vastu.

Noor, kes käib tantsustuudios, näeb tantsumaailma teisiti kui tema õpetaja. Õpetaja, kes on näinud ja kogenud rohkem, ei pruugi alati aimata, mis küsimused noore tantsija peas võivad tekkida ning alati ei oska ka noor ise neid sõnastada. Seetõttu ongi vajalik tantsuinimestel kohtuda ja arutleda – võib-olla on keegi seda sama küsimust juba küsinud ja äkki on ta vastusegi leidnud.

Tantsuõpetaja, samuti kui koreograaf, kes soovib, et tema tantsud elaks ja publikut kõnetaks, vajab tarku tantsijaid. Ilmselt ei taha enam keegi kasvatada tantsijat, kes täidaks robotlikult etteantud ülesandeid – aina rohkem väärtustatakse panust, mida annab tantsule iga tantsija isiksus ja emotsionaalne sisemaailm. Selleks tuleb kasvatada maast madalast tantsijaid, kes mõtlevad ja küsivad ja arutlevad, aga ka õpetajaid, kes oskavad noorte küsimustele vastata ning tahavad nendega arutleda nii tantsu kui muu maailma üle. Kohtumised, nagu Noorte Tantsu Foorum, annavad oma turvalises ruumis võimaluse kasvada ka õpetajatel, kes ise pole niimoodi kasvanud, ning lubavad neil jätkata teed teadlikuma ja empaatilisema õpetajana. Samuti annab see noorele tantsijale kinnitust, et õpetajad hoolivad ja muretsevad oma õpilaste käekäigu pärast, isegi, kui see alati otseselt välja ei paista, ning tuletab meelde õpetajale, kui tähtis on luua oma õpilastega usaldav ja toetav side.

Kuidas saada kellekski?

ENTÜ eesmärk on noortele tutvustada ka erinevaid eesti tantsukunstnikke, koreograafe ja tantsijaid. Noori viiakse küll võitlustele, kuid nad ei pruugi olla näinud ühtki tantsuetendust. Nad võib-olla teavad, et Estonias ja Vanemuises on balletitrupid, kuid see võib olla ka kõik. Samas luuakse Eestis tantsulavastusi, mis on mõeldud just noortele tantsijatele, kuid pahatihti ei pruugi noored neist isegi teadlikud olla. Nad ei oska tahtagi neile loodust osa saada.

Juba ENTÜ algusaastatest on üritustelt läbi käinud rubriik “Kuidas saada kellekski?”, kuhu kutsutakse oma elust ja teekonnast rääkima erinevaid kunstnikke, kes töötavad nii tantsumaastikul kui muudes kunstivaldkondades. Noortega on käinud kohtumas näiteks Laura Põldvere, Julia Koneva ja Jüri Nael. Samuti on ühingu üritustele kutsutud tantsulavastusi ja külalisi, kes räägivad, kuidas käib näiteks tantsuvõistluse hindamine ja kohtunikutöö või kuidas valmivad tantsufilmid. Seega ei ole rõhk ainult ühel kindlal suunal, vaid ühing soovib anda noorele tantsijale teadmisi just selle kohta, kui palju erinevaid võimalusi on tantsu viljelemiseks.

Kuid tulles tagasi mõtte juurde, et noored käivad trennis, sest neile meeldib tantsida, ei saa ka ükski ENTÜ üritus mööduda ilma tantsuta. Kui uurida, mis teeb muret eri Eesti paigus elavatele noortele, siis tihti on üheks esimeseks mõtteks see, et kõik töötoad ja õpetajad, kes ei ole nende tantsustuudiost, on väga kaugel ja raskesti kättesaadavad.

Sellele mõeldes on ENTÜ korraldanud oma üritusi erinevates linnades ning toonud kohale erinevaid tantsuõpetajaid, koreograafe ja tantsukunstnikke. Peaaegu alati võib oodata ühingu üritustel ka mõnda liikumise töötuba. Töötubasid annavad erinevad tantsuõpetajad ja -kunstnikud, kes viljelevad väga erinevaid tantsustiile. Seeläbi on kõigil osalejatel võimalus proovida midagi uut ning samal ajal tutvuda teiste noorte tantsijatega, kellega muidu samasse trennisaali ei satuks. Ja vahel tuleb välja, et isegi, kui tantsustiil on nime järgi sama, on uue õpetaja käe all tund midagi täiesti uut, ootamatut ning tohutult arendavat, olenemata sellest, kas oled juba edasijõudnu või alles algaja.

Sellised ühised töötoad ühendavad noori tantsijaid läbi selle, mis neile kõige rohkem meeldib – läbi liikumise. Koos tantsides ei pea muretsema, et ei leia õigeid sõnu tutvuse sobitamiseks. Üksteise loomingu jagamine loob sidemeid, mille pealt on hiljem lihtsam jutu peale saada.

Kui küsida noortelt tantsijatelt, mida nad tahaksid tantsumaailmas hoida ja mida muuta, tuleks vastuseid ilmselt seinast seina. Olenemata erinevatest tantsustiilidest või omavahelisest kaugusest, tuleks kahtlemata ka sarnaseid vastuseid. Ilmselt ei oskaks need noored seda ise arvata, kui neid ei viidaks kokku ega loodaks võimalusi omavaheliseks suhtluseks. Just koos tegutsedes tekib võimalus soovitud muutuste loomiseks ja tugevuste hoidmiseks. Kõigile erinevustele vaatamata võiks tantsijad olla pere, kes üksteist alati hoiavad ja üksteisele kaasa elavad. Ühtsuses peitub jõud, mis aitab meie väikesel Eesti tantsumaastikul kasvada ja areneda. Omavaheline kontakt on see, mis annab väetist toetusele, mida vajab iga tantsija, olenemata vanusest, elukohast või stuudiost, kus ta tantsib.

1 Fair Play Dance Camp on 2011. aastast toimuv väga kõrgelt hinnatud tantsulaager Krakovis Poolas, kuhu kutsutakse õpetama üle maailma kuulsaid tantsijaid ja tantsuõpetajaid, kes esindavad erinevaid tantsustiile ja -kogukondi, samuti on osalejad kohale tulnud üle kogu maailma. (https://www.fpdancecamp.com/)