Tallinna Ülikooli BFM-i koreograafia õppekava lõpetajatelt 2020

David Truusa
TLÜ BFM-i koreograafia 2. kursuse tudeng
Foto autor: David Truusa

 

Kolm, neli või viis aastat tagasi seisti Teater Stella tantsupõrandal, ees ootamas 3-päevane Tallinna Ülikooli koreograafia õppekava sisseastumiskatsete kadalipp täis higi ja katsumusi. Kui praeguseid lõpetajaid ei seosta ühine algus, siis ühendab neid kokkupuutumine õpingute jooksul igasugu projektides, kompositsioonitöödes – eelkõige tantsus.

Kärt Kurvits, Katrina Oja, Liisi Siibak ja Samuel Koppel räägivad mõne sõnaga, mis on nende mõtted tulevikust ja tantsust. Vestlesin lõpetajatega 5 küsimuse põhjal.

I          Miks otsustasid tantsu õppida?
II         Kuhu edasi? Räägi, mis võiks sinust nüüd tantsumaailmas saada? Või veel rohkemat saada?
III        Mis oli tants sinu jaoks õpingute algul ja mis on tants sinu jaoks nüüd?
IV        Sina, kolme sõnaga.
V         Tantsutudengi lemmiktoit?

Kärt Kurvits

I

Sellele vastan üsna klassikaliselt – terve elu olen tantsu ja liikumisega tegelenud, see tundus kõige loogilisem valik eelkõige minu enda jaoks. Kuigi ühiskondlik surve “midagi tarka ja kasulikku” õppima minna oli tuntav, ei lasknud ma end sellest kõigutada. Tants on samuti väga tark ja kasulik!

II

Oi, kes seda teab… Minust võib saada kes iganes. Tantsija-koreograaf, ettevõtja, bussijuht, õpetaja, ehitaja, lihtsalt asjaajaja, ornitoloog, suunamudija, muusik, advokaat… ei, advokaati minust ilmselt ei saa. Buzzfeedi küsitluse “What career should you actually have?” vastuseks sain astronaut, mis ei ole ka välistatud. Ma ei ole see inimene, kes mõtleb endale 5 aasta, 10 aasta, 15 aasta jne plaane valmis. Ma lasen asjadel juhtuda spontaanselt, elan hetkes, seega on mul keeruline öelda, mis või kes minust maailmas võiks saada. Nii palju oskan öelda, et praegu tunnen tahtmist ja vajadust end veel arendada, olgu see siis tantsumaastikul või mingis muus valdkonnas. Jah, tahan rohkem saada – aga mida? Eks selgub. Läheb nii, kuidas läheb, peaasi, et olen enesega rahul ja saan midagi positiivset pakkuda ka end ümbritsevatele inimestele.

III

Õpingute alguses oli tants minu jaoks eneseväljendus, sport ja nauding – kolm ühes kombinatsioon. Nüüdseks olen aru saanud, et tantsu definitsioon on absoluutselt igaühe jaoks erinev – täielik kosmos. Ei ole õiget ega valet. Ma arvan, et mõistan seda maailma palju sügavamalt nüüd, kuna koolis lisandus väga palju “miks?” küsimusi ja kõigele vastust ei leidnudki. Võib-olla läks nüüd väga segaseks, mul läks ka – see on normaalne. Loomulikult tutvusin koolis rohkem kunsti- ja teatrimaailmaga, kus mu varasemad teadmised jäid puudulikuks. Tänu nendele õpitud maailmadele oskan elu läbi rohkemate/kirjumate külgede vaadata.

IV

– naeran (võib-olla) liiga palju –

V

Tatar. Ta on olnud mu suur sõber kõik 3 aastat siin Tallinnas ja on ilmselt ka edaspidi.

Katrina Oja

I

Tants on olnud minuga juba sellest ajast, kui ma kõndima õppisin. Kui 5-aastaselt alustasin esimeste tantsutrennidega, teadsin või siis arvasin teadvat, et minust saab kindlasti tantsija või tantsuõpetaja ja need unistused ongi täitunud.

Mul ei ole kunagi olnud varuvarianti, koreograafia ja tantsu õppimine oli minu jaoks ainuke, meeldivaim ja parim valik.

II

Ega täpselt ei oskagi veel öelda, mis minust saab – mõtteid on, aga peab enda jaoks kõige õigema ja ka praktilisema valiku tegema. Kindel on, et jätkan tantsimise ja tantsu õpetamisega. Mind motiveerib kõige enam see, kui näen trennis oma tantsulaste säravaid, tahtmist täis rõõmsaid silmi. Siis tunnengi, et teen õiget asja. Minu pagas on tublisti kasvanud, aga palju on veel õppida, areneda ja avastada. Hetkel olen enda jaoks avastanud jooga ning sellega seonduva maailma. Aga eks näis, mis tulevik toob!

III

Tants, selle mõte ja maailm on minu jaoks palju muutunud, võrreldes sellega, kui õpinguid alustasin. Varem oli minu jaoks oluline tantsu visuaalne ilu, kuid nüüd olen rohkem õppinud seda “ilu” nägema ka teise nurga alt. Olen sukeldunud palju sügavamale tantsumaailma, avastanud sealt palju huvitavat ning rikastanud ennast uute teadmiste ja kogemustega, mis on mind muutnud paremaks ja edasi aidanud sellel teekonnal.

IV

Ise ei oskagi enda kohta kolme sõnaga midagi öelda… horoskoobi andmetel olen ma

– salapärane, loominguline, unistaja –

Ilmselt peab siis seda uskuma.

V

Smuutid – neid ma teen ja joon ilmselt liiga palju.

Liisi Siibak

I

Tegin katsed ja sain sisse. Kuna pingutatud oli juba nii palju, siis tagasiteed ei olnud. Mind ajendas koreograafia erialale sisse astuma tantsu lavastuslik pool, loo jutustamine läbi liikumise.

II

Tantsumaailm on minu jaoks endiselt midagi väga müstilist, aukartust äratavat. Mind huvitavad väga paljud erinevad suunad, liikumine laiemas mõistes veel rohkem kui tants ja mõtete-tunnete peegeldused kehas. Mis minust saab või kuhu see tee välja viib, veel ei tea, aga usaldan teekonda.

III

Tants on minu jaoks lõõgastus, rõõm, nauding ja ka treening ning eneseväljenduse vahend. Ülikooliõpingud on vorminud tantsu piire laiemaks ja sisu kohevamaks, olen saanud teadlikumaks füsioloogiast, oma kehast, terminitest, ajaloost ja erinevatest stiilidest/koolkondadest.

IV

– vaba, uudishimulik, voolav –

V

Apelsinid ja hapukapsas – tervislikult peab toituma.

Samuel Koppel

I

Ala tundus eelkõige põnev, samuti tahtsin midagi iluuisutamise kõrvalt õppida ja koreograafia oli uisutamise perspektiivist vägagi sobiv.

II

Osad plaanid on tehtud, aga ei taha neid hetkel avaldada. Üldisemas plaanis liigun asjade poole, mis mind huvitavad ja panevad heas mõttes erutusest võbelema.

III

Ei oskagi enam määratleda, mis ta oli õpingute algul. Nägin tantsu suures osas kui lihtsalt performatiivset kunsti. Nüüd on see saanud elamispraktikaks. Aga tean, et austus erinevate tantsustiilide vastu on õpingute käigus kasvanud.

IV

– põnevus, vabadus, headus –

V

Ma olen tervislikult ikka toitunud, aga vist saiad ja banaanid.