Foto autor: ekvilibrist
esmaspäev
kas ma üldse tahan niimoodi, et pean tootma ja promotima, tahaksin oma asja ajada? tahan üksi ja koos uurida ja kogeda.
mõtlen tagasi esseele sisseastumiskatsetelt – mind huvitavad (nihestatud) maailmad ja liikumine igast asendist igasse asendisse. igasse asendisse saab igast asendist, aga ilmselt on vahe kuidas, ehk siis tee loeb ka. mitu sammu vahel? mismoodi?
naudin, et on aega mõtiskleda. häirib, et pean midagi tegema, et end elatada. kas ja kuidas on võimalik tegeleda sellega, mis (loominguliselt) huvitab ja muu on kaasnev?!
isiklik on universaalsus. universaalsus pole isiklik.
balletitundi (minu antud): jenga mängu pulkasid kasutada käes tasakaalu hoidmiseks/käe tunnetamiseks – tendu näiteks ette, sinna, kuhu jalg ulatub ja natuke kaugemale.
kompa rulapargis: arutlusteemasid: surm, eksistents.
kompa: butoh, slow walk ja keskel kiire, kuskile luulet, rääkimist, luule ja lehvitus; kritselda ja kirjelda joont, Clarice Lispector – meenub see õuna ja tooli väljend („Ma ei saa iseendast kokkuvõtet teha, sest ei ole võimalik liita toolile kaht õuna“ ja vastus küsimusele: kuidas võiks tema looming maailma muuta.) („See ei muuda midagi. Ma kirjutan (tantsin), ilma et mul oleks lootust, et see, mida ma kirjutan (tantsin), üldse midagi muudab.“).
the clock is unstobbable ja kiired jalad, kuni ma ei hingelda.
kui ma ei plaani, millal ma alustan, siis üllatan ka ennast alustamisega ja kohale jõudmisega.
mingis kindlas rütmis luule a la sõjaväerütm.
juhuslikkus on vajalikkus.
rütm ja koordinatsioon täna, võtmed muusikata uus, muusika tundub, et toetab või siis ei kuule nii hästi möödaminekut sel puhul, suht ok, mõtlemispausidega, õpetasime oma jadasid, arvasin, et ei oska peale lugeda, siiski osa sain, salvestamisoskus on paranenud, kuid aju väsib siiski ja siis muutun rahutuks, veidi pahur, lähtume mustrist õppejõuga vahel siiski erinevalt, kuid on ka teineteise mõistmist; keha on lõdvestunum; alguses tehtud käed/õlad liiguvad. jada oli harjumatu/kummaline – tahtmatus olla dramaatiline; meeldivad jooned, rütmid, mustrid.
kas peaksin olema teadlik, kust mu (loominguline) valik tuleb??
iga uue liigutusmustri õppimine/(taas)mäletamine – remembering – taas liikmeks toomine loob uusi võimalusi ja ühenduslülisid.
õhtul Feldenkreis: (ankle, hips, knees, 3 erinevat), pärast mõnus tugi seistes, üldse tunnen labasid ja maandatust kuidagi tihti viimasel ajal.
teisipäev
tunnid:
kontaktimpro:
kaasaegne:
õhtul maaliklassis: hämardumas, päike loojumas/loojunud, 20 min katsugenendot (rahutus ja tahtmine ära liikuda – kannatamatus – pole enne sealjuures märganud).
üle ruumi aegluup kõnd, taustaks Joanna Brouk „The Space Between“, (https://www.youtube.com/watch?v=gxI3t67cspw&t=58s).
klappis peaaegu täpselt, 2 sammu kõndisin kauem (märkamisi: turja pinge, kiirustamine/aeglustamine, äkki lõpp tuleb vara/hilja ja tuli õigel ajal; veider, vaatasin katuse triipe ja hakkasid liikuma, autode helid, teeks aegluup grupietenduse?, taevas, sääred täis ja vabisen, tasakaal harjub).
tahan, ei taha rohkem liikuda praegu? kas homseks vaja jada?
20 min improt plaan / 17 min tegin ja siis tundus, et aitab:
kergejõustiku-/võrkpalli-/pallipõrgatusliigutusi, mis on mu mälus, pikkida sisse kompasse?
käelaba ja jalalaba (sama külg) koos liikumised (vt imovie).
—ühendada eri kohti kehas, katsetada, mis saab.
käed hooga võtavad keha kaasa, selili asendist istuma ja istumast küljele. toenglamangusse.
(tuttav) impulss ja jätka.
hüpe toengust käte vahele asemel mööda.
sujuvad lainetavad käed.
klišee vaatan käsi.
nauditavad uued lained algavad ühest kohast ja uued kohad: küünarnukid/õlad jätkudena.
kolmapäev
hommikul:
hooga üles eneselegi üllatuseks, eile 5 h und ja eelmisel ka vähe.
ballett: tähelepanu on hajuv – kas väsimus? kaon vahepeal ära, salvestan häguselt ja seosed nõrgad, vahepeal jätsin juba suht terve kombo ise meelde; tasakaal ka 5. releves kõikuvam – väsimus?
võimlemiskummidega suunav töö:
—väljapoolsus arenenud päris kiiresti regulaarsemalt venitades (plaan spagaadid); pead liigutan rohkem ja silmad vaatavad saali (versus vaatasid kätt), kui jalg on ees/taga;
arutlus: kas tahame pidu lisaks korraldada? ei taha, inimesed väsinud ja kalendrid (liiga) täis, istun pakituna mantlisse ja hoian energiat, vestleme ja naerame – taastav.
kompa:
—-liigun midagi-kuidagi ja jooksen palju kokku, tahan minna ära ja jääda ja nutta, aga ei nuta, kuigi mõtlen, et prooviks, aga ei saa, klaasistun, lasen olla; mõtlesin enne, et tahaksin kiiresti ka liikuda (kuigi tempo on tasapisi tundidega ka tõusnud); mõtlen ja tunnen, et mõtlemist oligi vaja või mõtisklen pigem; võib-olla liiguks kiiremini? kuid see rebiks hetke liialt katki; karjuks, aga impulss on liialt väike; niisiis olen seal, ühel hetkel peeglist silmkontakt, pigem pikalt, on mahe ja helge ja selge, lahkume koos eri suundadesse.
ei taha mõtlemist vältida, sest keha ja mõtlemine on koos, ei taha üle kahelda, et kas see, mida teen, on ikka see?! komponeerimine on mõtlemine? otsi oma tõlgendust, anna ise endale luba; küsi, küsitle, viska küsimusi õhku, arutle, kuula, filtreeri, koge, usu, unusta, luba, katseta.
ütlen sõnu ja huvitav, kas aitan või takistan – otsin/oletan tasakaalu toetuse ja kerge tagant torkimise vahel; ise liigun: hakkan patsi tegema ja otsustan juuste impulsiga jätkata, eelnevast klaasistunud kivi olekust võtsin kaasa suuna, et liigu, ära peatu! loobin juukseid (nädalavahetusel vaatasin Joanna hairwhipping´ut) (https://vimeo.com/259936729), tõstan inimesi, vean, lohistan, räägin kõrva, teen häält, kukun, viskan jäsemeid, luban olla tobe ja tegutseda…
kontrastid – ilmselt oli vaja või siis kartsin, aga kartsin kohal olles? kuhu ma kaon, kui ma kohal pole?; meenutasin endale more dancing together, kuhu tähelepanu ja huvi lähevad?, tantsi isu täis ja see annab võimaluse edasi liikuda, kui otsin kogu aeg uut, siis kivistun; kuidas kasutan (oma) vabadust?
õhtul tantsin köögis süüa tehes, muusikaga, mind huvitavad praegu: lained, ootamatus, veidrad asendid, stopid, kukkumised, langemised nurgad, ekstreemsus, minek ja tagasitulek, kätel olek ja kätele minek ja kätelt tulek, lõdva käe/jala visked ja sealt impulss, mis liigub kehasse edasi, labakäe ja labajala seos homolateraalselt; vali vahel raske otsus, otsusta teha midagi rasket.
proovi kehas meditatsiooni eri asendites, sealt liikumisse?
neljapäev
kompa:
hilinesin
—-kehamälus on ka seos nagu sõnamälus, kui mul on erinevad jupid, siis eri asendites leian, kuidas need ühenduvad omavahel, olen kehaga teatud vormis/kujus ja näen, et selle vormi muutumiseks on mitu varianti, osasid neist olen enne kogenud… missugused on juba tuttavad variandid? missugused on uued variandid? keha on kuskil asendis – kuhu olen sealt liikunud, kuhu pole, mis võimalused on (Shai Faranilt mäletan ka sellelaadset mõtet).
lugesin filosoofias Roland Barthesi „Autori surma“ ja seostus kompa ainega – tekstis on eri tükid, mis on meie eelnevatest kogemustest, nii sõnatekstis kui liikumistekstis.
oli jadasid õppejõududelt, oma loodud jadasid, koolist matemaatika valemeid lauldes, jooksu, kukkumisi, laskumisi, kiireid käsi, Kristiina Ehini luulet, kohalolu, äraolekut, otsuseid…
mis tükid on minus juba olemas?
jõudsin vahepeal olla ka häiritud, et ei mõistnud seletust / mõistsin mitmeti, väljendasin segadust ja olin häiritud ja mõistsin, kuidas kellegi teise käitumisest häiritud olek tõmbab endale tähelepanu ja mõjutab mu valikuid – märkamine ja tunnistamine endale andis vabaduse teha ka teisi valikuid, nii et paradoks! ja rõõmus olen, et olin häiritud, andis võimaluse märgata, kuhu kinni jäin, kuidas välja/läbi liikuda; jagamiseks võimalus olemas.
tühjaks kirjutamine (kiiresti, nagu tuleb) – liikuda samal põhimõttel, kirjutades tuleb vahel sisse kirjavigu, tähed lähevad sassi, sõnad üllatavad, liigutustele üle kandes liigun sel juhul enesele uutmoodi, ühendan asendid/mõtted nihkega ja kogen uut, see loob võimaluse (justkui geenirike, mutatsioon eelnevast); võimaluse loob ka kordumiste märkamine ja see teeb liigutuse tee tuttavamaks – kust saan kõrvale astuda tuttavalt teelt? mida pole tee peal veel märganud? mis on juba tuttav?
mis on kohal, kui ma olen kohal? mida pole kohal?
õhtul vaatasime Elise Laiuse tantsulavastust, valge täpp seinal Eveli pea kõrval, rahulik olek, kohal silmad, kiiksuva põrandaga reiv, eitus, jaatus, soojus inimestes, ruumikus, varbad, graatsia, inimeste kaks istumisviisi: põlved kõverad või sirged, sokkidega/sokkideta, helgus, kahtlused.
reede
ei tahtnud tantsida, korra vestluse ajal tantsisin – vahel tants ilmutab end ootamatult.
Body Mind Centering: navel radiation (kese/naba ja jäsemed, meritäht ja vees gravitatsioon on teistmoodi), seinast tõukamine (segadust tekitav, ei uskunud endasse?) ja sõtkuvad stardivalmis jalad; hästi kokku tõmbumine ja sealt saab minna hästi laiali—kogu aeg ei saa? olla avatud, vahepeal tasub/on vaja olla kokku pakitult, nii koos, nagu saan; improviseerida ei tahtnud, ei uskunud (end), vähemalt näen blokki? tuttav tunne.
kael, kurgu ümbrus hele, helge, kerge. kas kogu keha saab olla nii kerge?!
siis ei tantsi täna ja see on ok, ei pane end tantsima, uskuma.
laupäev
muusika suunab praegu rohkem tantsima kui ilma muusikata – muusika eraldab hetkes ühe joone ehk ühe võimaluse seal sees olevate võimalustega… et kitsendus kergendab?
õhtul kõndisin koju, tantsisin/liikusin (Cubus Larvik „An Anonymous“ (https://soundcloud.com/serious_serious/cubus-larvik-an-anonymous kõnetas).
kodus tegin kooki ja sellel ajal liikusin/tantsisin, õhtune-öine aeg; laineid, päkkadel kükke kahel jalal, küljele, seinal sillas pööramised (rindkere mõnusalt paindlik, hinga).
mõtlesin esmaspäevaseks rütmiks jada edasi, seekord kätel.
mõistsin kooli ruumide privileegi, kui saan suuremal alal liikuda või polegi see privileeg, vaid teistmoodi mõjuga—eri ruumid suunavad erinevalt liikuma, kitsal alal ei lähe nii palju põrandale.
entusiasm kui privileeg liikumiseks või samuti teistmoodi impulss?
pühapäev
värvisin mune ja tantsisin ja avastasin, et jooned ja rütmid, mida teen tantsides/liikudes, on kohati sarnased nendega, mida joonistasin.
Body Mind Centering:
kohalolu – mille kohalolu, mis on kohal? kes, kuidas – kas lasen ennast näha või näitan ennast/lähen ise publiku poole või luban publikul tulla enda poole?
kas inimene tuleb/on minu poole/on neutraalne/läheb eemale? laval/mujal?
säraküünal.
seminaritöö – kas mind huvitab lavaline kohalolu?! pigem/või huvitab mind see aegruum, mis vahepeal tekib, kus on hoog, teadlikkus, keskendus sellel, mis toimub, rõõm, uudishimu, naer(atus), ruumikus, värskus, tahtejõud, katsetamised, ebaõnnestumised… koht, kus otsused on kerged (kas on?), võtan igatahes vastu otsuseid seal olles.
hommikul impro – mõte igal hommikul teha näiteks kuu aega pärast keha ülesäratamist ja liigeseringe/-laineid improt.
kui kogu aeg saab liikuda, siis sõltub see otsusest ja hommikud on erinevad, mis tuleb?
täna veidrususe ja rütmi kombo;
impro vaikuses – olen muusikaga (liiga) harjunud, et tuua ka vaikust, igapäevahelisid sisse.
päeval: veidi Feldenkreisi: käed/õlad.