Artikkelnr 53

Uute tantsude konkursist

Vaike Rajaste
Uute tantsude konkursi žürii esinaine

nr 52nr 54
Uute tantsude konkursist

Saamaks eesti rahvatantsurühmadele uut repertuaari, korraldas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega ning Eesti Kultuurkapitali toel möödunud aasta sügisel uute tantsude konkursi.

Konkursi eesmärgiks oli saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari laste- ja neiduderühmadele ning noorte segarühmadele. Konkursile laekus kokku 105 tantsu, millest 15. novembril toimunud lõppvooru valiti 40.

Tantse vaadates ja lõppvooru valides tekkis päris palju mõtlemisainet pakkuvaid küsimusi.

  • Kellele siiski tants tehti ja kas osatakse määratleda tantsija võimekust esitada tantsu keerulist koreograafiat ehk siis tantsija vanuse ja tantsu sisu ning koreograafia sobivust?
  • Kuidas valitakse muusika ja mis annab tooni muusikavalikus?
  • Kas valitud muusika meeldib ainult autorile või meeldib see ka neile, kes tantsu esitavad? Kes valib muusika, millele tantsu tehakse?
  • Kuidas toimida, kui on näha, et uues esitatavas tantsus on midagi väga tuttavat juba mõnest teisest tantsust?
  • Kas võiks olla veel ka piirkondlikud eelvoorud?
  • Kas ikka igat tantsu peab esitama konkursile?
  • Kas on ka nii, et tantse küll luuakse, kuid mingil põhjusel konkursile ei esitata?
  • Kuidas siis edasi? Kas, kus ja millal arutleda küsimusi tekitanud teemadel?

Lõppvõistlusel valiti välja parimad ja huvitavaimad tantsud. Lasterühmade nooremas astmes tõusis teistest esile Ülle Feršeli loodud „Õunalugu“, kus paistis silma lastele sobilik sammustik, muusika, tantsu kooskõla ning tantsu sisu – sõprus ja kaaslased on tähtsamad kui omada üht õuna. Järgnesid „Kevadrõõm“, mille autor on Kristiina Siig, ja „Kooliteel“, mille autor on Liina Eero.

Lasterühmade vanemas astmes võitis „Nälja-Mihkel“, autor Elo Unt. See tore ja loogiline tantsuline jutustus Tahma-Toomasest toetus pärimuskombestikule, laste mängulisusele ja eesti rahvatantsu põhisammustikule. Järgnesid Andre Laine loodud „Õues on külm“ ning Helena-Mariana Reimanni „Minu velled.“

Lasterühmade arvestuses anti välja eripreemia, mis kuulus Liina Eero tantsule „Laupäeval isaga“. Selles tantsus peegeldus soe ja südamlik isade ja laste vaheline suhtlus, mis ei jätnud ühtegi vaatajat külmaks.

Noorte segarühmade arvestuses saavutas kaks parimat kohta Kristiina Siig. Esimeseks tuli tema tants „Röäsusi“ ning teise koha sai „Illos valts“. Kristiina on väga omapärase „käekirjaga“ tantsulooja. „Röasusi“ oli huvitava muusika- ja sammustikuvalikuga tants, mis  toetus Läänemere-äärsete piirkondade mütoloogiale nii sammustiku, rütmide kui tantsulise kehahoiu poolest. „Röasusi“ oli midagi väga teistmoodi, vastukaaluks juba Eestis levinud setuainelistele tantsudele. „Illos valts“ oli aga ilus, armas, eakohane ja väga lummav valss noortele. Kolmandaid kohti anti välja kaks: Maido Saare tantsule „Pirupolka“ ning Ave Lääne tantsule „Ühe jala polka.“

Noorte segarühmade arvestuses said eripreemiad Helena-Mariana Reimanni loodud „Õnnevalss“ ning Agne Kurrikoff-Hermanni „Kandletegu“. „Õnnevalsi“ juures jäi silma tantsijate ja muusikute omavaheline emotsionaalne side. Siinkohal kutsun üles kasutama julgemalt elavat muusikat. Konkursil „Pärimuse päitsed“ olid esindatud head näited muusikute ja tantsijate koostööst. Tean, et paljud muusikud on hästi meelestatud, kui nende loodud muusikale ka tantsuseade luuakse. Hoogsas tantsus „Kandletegu“ torkasid silma huvitavad koreograafilised leiud.

Neiduderühmadele loodud tantsude hulgas sai kõrgeima koha Ulrika Graubergi „Maailm heliseb“, mis on ilus ja lihtne lugu noortele neidudele. Tants, millega saavad väga hästi hakkama paljud meie neiduderühmad. Teisele kohale tuli Maria Uppini „Taevas mul lai“ ning kolmanda koha sai Kertu Alvre „Hällü pääle kutsuminõ.“

Neiduderühmade arvestuses anti välja eripreemia pärimustantsu huvitava arendamise eest Liis Rinde ja Merje-Liis Sepa tantsule „Kindakirjad“.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli päris palju toredaid tantse. On väga hea, et meil on nii palju tantsuautoreid ja neist väga suur osa on noored.

Tantsuõpetajad, otsige üles autorid ja paluge neil tulla oma uusi tantse õpetama!

Infoks veel, et Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on kuulutanud välja uute tantsude konkursi täiskasvanute rühmadele ja ootab uusi tantse juba 1. märtsiks.