Intervjuunr 76

Renee Nõmmik

Renee Nõmmik
Foto autor: Madis Veltman

 

Lisaks igapäevasele Tallinna Ülikooli õpetajatööle koreograafia õppekaval on Renee hetkel hõivatud Rakvere Teatri ja Fine5-i ühislavastuse „Puudutada kuud“ põnevate proovidega. Lavastus esietendub aprillis EV 100 teatrite koostööprojekti raames. Muuseas, see materjal räägib tantsust ja mitte ainult tantsust. Edasi, 23. juunil esietendub Gaudeamusel Eesti üliõpilaskollektiivide kava, mille lavastajaks Reneed paluti ja kus esimest korda ajaloos astuvad üles ka kaasaegsed tantsijad. Sügisel on Fine5 Tantsuteatril (Renee Nõmmik on Fine5 Tantsuteatri asutajaliige, toim.) au osaleda taaskord EV 100 rahvusvahelises projektis, mis viib Rootsis toimuvale festivalile „IndepenDance“ paar Eesti kaasaegse tantsu lavastust. See festival on pühendatud Balti riikide kaasaegse tantsu arengule alates taasiseseisvumisest. Fine5 näitab seal varianti neuroteaduse ja kaasaegse kunsti/tantsu ühistööst „Demultiplexia“, mis esietendus Brüsselis 14. septembril 2017.

Millised on Sinu missioon ja motivatsioon valitud erialal? 

Nordic Star ja Fine5 olid esimesed kaasaegse tantsuga professionaalselt tegutsevad teatrid Eestis. Fine5 kui sõltumatu tantsuteater tähistas möödunud aastal 25. sünnipäeva. Selle kunstiliigiga tegelemine professionaalselt (koreograafi, tantsija, pedagoogi ja organisaatorina) meie kultuuriruumis alates 1990. aastast ongi mulle olnud väga suureks väljakutseks ja missiooniks. Ka Fine5 tantsukooli loomine 1994. aastal oli julgustükk, mis oli kaugelt oma ajast ees. Ettevõtmise eesmärgiks oli laiema kasvupinnase loomine teistsuguseks liikumismõtlemiseks Eestis. Kahjuks ei mõistnud mitmed ametnikud 90ndatel, millega me tegelesime ja meil ei õnnestunud õppekava ametlikult kinnitada. Täna, kui kaasaegse tantsu mõiste on väga lai, isegi hägune ja üheaegselt näeme maailma tantsulavadel väga erinevaid loomemeetodeid ja -käekirju, on minu arvates ka Eesti kontekstis oluline, et näeksime tantsulavastustena enam professionaalseid ja erineval moel huvitavaid ning tugevaid loometöid.

Soovin isiklikult näha rohkem täiskasvanud koreograafide ja tantsijate mõtteid ning loomingut, sest lapsed ja noored tantsivad ju õnneks nagunii.

Lisaks Fine5ile ja andekatele Tallinna Ülikooli noortele motiveerivad mind tegutsema paljud lavastajad nii tantsumaailmast kui ka väljastpoolt. Tantsukunstis jälgin hoolega neid, kellele inimkeha liikumise kaudu oma kunstilise nägemuse loomine on põnev väljakutse. Sageli motiveerivad mind kolleegid nii kodus kui välismaal, samuti mitmetel festivalidel nähtud lavastused.

Mis Sind inspireerib?

Tantsukunst tervikuna on minu jaoks ikka veel üks huvitavamaid ja kõnekamaid kunstiliike muusika kõrval. Sest see on multidistsiplinaarne kunstiliik juba vähemalt J. G. Noverre ajast. Inspireerivad mõistagi elu ja inimesed ning praeguse maailma vastuolulisus. Mind huvitab, kuidas liikumine võib teatri kontekstis saada keeleks – mõtte, emotsiooni ja suhte kandjaks. Seda nii tantsulavastustes kui ka väljaspool teatri ja lavade piire. Arvan, et seda keelt avastatakse/luuakse, õppides tundma ja mõtestama oma keha liikumist ja liikumist väljaspool.

Mind inspireerib see, et muutuv elu peegeldub ka liikumiskunstis, samas taban end tihti küsimas: mis siis tegelikult muutunud/arenenud on? Ma ei ole veel tüdinenud liikumisest, samuti ei ole liikumine end minu jaoks ammendanud, kuigi periooditi tekib väsimus ja tüdimus. Mulle meeldib töötada iseenda ja inimestega, kel on huvi liikumise kui loomuliku väljendusvormi vastu, kuni selle arendamiseni liikumiskunstiks. Mulle meeldib tegeleda iseenda maailmas olemise küsimustamisega tantsukunsti kaudu.

Omamoodi inspireerib väljakutse töötada professionaalselt projektipõhises maailmas ka siis, kui reaalsed olud ja võimalused ei ole kaugeltki head või toetavad. Inspireeriv on märgata keha ja vaimu koosolemise viise nii igapäevaelus kui ka laval, kogeda terviklikkust inimkeha ja vaimu vahel ja julgus seda väärtustada. Inspireerivad lähedased kolleegid ja mõttekaaslased, kes leiavad inspiratsiooni kaasaegse tantsuga tegelemiseks Eestis ja jaksavad end motiveerida.

Milline on Sinu sõnum tantsuõpilastele, tantsuõpetajatele ning tantsuga mitte kokku puutunutele?

Ma arvan, et tantsuga on tegelikult kõik kokku puutunud – küsimus on, millised tasandil ja millisel määral. Kas tants on inimeste jaoks ainult rütmiliselt korrastatud liikumine muusika saatel, muusika illustreerimine või näeb looja/vaataja midagi enamat? Soovitan kõigil nautida liikumist ja tantsu sellisena, nagu see igaühe jaoks antud ajahetkel on, ja uurida, kas ja mis teeb selle tegija jaoks aktuaalseks täna ja igal järgneval eluperioodil.

Soovitan varuda kannatust – kogemused ja teadmised tulevad ajaga. Soovitan märgata laiemat pilti – liikumises ja tantsus avalduvad mõnikord märksa sügavamad ideed, mõtted, kui esmapilgul tundub. Me kõik teame, et tants kui kunstiliik vajab oma arenguks ka vahendeid ja võimalusi, mitte ainult andeid ja ideid, eriti kui võrdleme oma tegevusvõimalusi väliskolleegidega. Ükskõik, millise tantsu vormiga te tegelete või kui suured teie eesmärgid on, kui te seda naudite ja väärtustate, tegelege kindlasti edasi!

Arvan, et pikaajalisel mõtestatud kokkupuutel liikumiskunsti ja tantsuga kerkivad paljud küsimused juba iseenesest – nii iseenda, selle kunstiliigi kui ka maailma kohta. Soovin jõudu ja julgust nendega kokkupuuteks ja oma vastuste leidmiseks. Justnimelt oma vastuste ja loomingu leidmiseks – küsimusi on ju kõikidel palju.