Uudis

Noorte koreograafide jutustatud lood

Noorte koreograafide jutustatud lood

Lood on nagu rituaalid, mida on vaja jagada, et puhastuda, et uued lood saaksid meie ellu tulla. Kui midagi kogeda ja väljendada, võib leida sealt sõnumi, oma väe. Millest räägivad noored koreograafid, on võimalik näha maikuus TLÜ teatris Stella, VAT Teatris ja Kanuti Gildi Saalis.

Marian Kuklase tantsulavastus „Teekond“ on isiksuse kujunemisest rääkiv abstraktne teos viiele tantsijale. Innustust on ta saanud Jaan Kaplinski loomingust ja tõdemusest, et vaatamata paljudele ahvatlustele on inimese elus hetk, mil kõige olulisemaks osutub enese leidmine. Need on kujundpildid inimestevahelistest suhetest ja iseolemisest, kooskõlast ja konfliktist. Marian on pärit Võrust ja teda huvitab kehapildist mõtlemise sidumine võimlemise kaanonitega.

Mari-Liis Velberg on saanud inspiratsiooni Mérimée´ “Carmenist” ja toonud välja lavastuse “Carmen: avaldamata kirjad” kui oma tõlgenduse loole 21. sajandi Naise silmade läbi. Need Carmeni kirjad on vaid üks võimalus otsida ja rääkida tõde ning seda läbi kirjade, tantsude ja muusika põimingu Naise poolt pihitud armastusloona. Mari-Liis on töötanud VAT Teatri juures foorumteatri projektijuhina, näitlejana ja haridustegevuste juhina ning ka Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja ja laste tugiisikuna. Ta usub, et igas inimeses on suur annetelaegas, mida avada, ja oma tants, mis vajab leidmist ja väljendamist.

Merje-Liis Sepp on huvitunud visuaalsete lahendustega teatrist ja ehitanud oma lavastuse “Seestpoolt väljapoole” koostööle animatsiooniga. Ta vaatleb maailma kui masinat ja meid kui mutreid; kuid vahel jääb inimene selles masinavärgis hammasrataste vahele kinni või ei mahu terviklikku pilti. Merje-Liis on tantsinud Sõlekeses ja Eesti Tantsuagentuuris ning ülikool avas tema arvates talle tantsu kui kogemuse, mis õpetab piiridest välja vaatama. “Läbi lavastusprotsessi jõudsin ma järelduseni, et ei tohi lasta ennast häirida välistel teguritel, vaid tuleb leida enda sisemine rahu ja tasakaal.”

Marie Käige: “Olen alati tantsust veidral moel huvitatud olnud. Alustasin oma tantsuteed Kaie Kõrbi balletikoolis ning enne ülikooli jõudsin katsetada veel paljusid erinevaid tantsu- ja elustiile. Tants on minu jaoks kujunenud pigem maailmaavastamise meediumiks, mis võimaldab mul igal sammul jälgida iseennast ja ümbritsevaid inimesi.” Lavastus “Lukus” on inimeste peades toimuvatest mõtteprotsessidest ja probleemide erinevatest lahendusvõimalustest.

Saara Huimerind uurib lavastuses “Space Is Only Noise” peaasjalikult ruumipoeetikat ja selles peituvaid võimalusi, samuti ka piiride ja piirangute kompamist ning suhet sisemisse ja välisesse ruumi. Tähelepanufookus on sellel, kuidas jõuda vabaduseni erinevate ruumikasutusvõimaluste kaudu ning läbi kontrasti, mis tekib kinesfäärilise vabaduse ja ruumi poolt pakutava vabaduse vahel. Ruum tantsukunstis on miski, milles on võimalik kogeda lõpmata palju variante sellele iseloomulikest joontest ning nendevahelistest seostest ja erinevustest. Saara õpingutele VHK teatriklassis ja Tartu Ülikoolis (kirjandus) järgnes soov naasta tantsimise juurde ja siduda end kaasaegse tantsukunstiga läbi õpingute Tallinna Ülikoolis.

Helina Reinjärv alustas popping´u ja hiphopiga, millele ülikoolis lisandusid enim mõjutanud kaasaegse tantsu tehnikad ja somaatilised teadmised. Ta on Twisted Dance Company liige, õpetab Tantsugeenis ja teeb muusikat artistinime all HAŠŠ. Lavastus “ALFA” on Helina visiitkaart, milles ta liidab kõik oma tugevused ja huvid. Selleks kombineerib ta laulmise tantsuga ning lavastuse dramaturgia laulude sõnadega, luues nõnda lavale unikaalse meeleolu, mis lähtub temast kui artistist. “ALFA” on ego käsitlev kontsertvormis kaasaegse tantsu lavastus, mille muusika on Rene Kösteri ja Helina Reinjärve ühislooming. ALFA on isiksus, tugev liider, kelles endas käib võimuvõitlus erinevate pooluste ja arusaamade vahel. ALFA on domineeriv väide. ALFA on feministlik mõte. ALFA on takistus. ALFA on mõtetelahing armastuse nimel.

Liis Pokineni lavastuses “Brassica oleracea“ otsustavad neli Oskar Lutsu „Kapsapea“ tegelast aastaid hiljem astuda lahingusse võidu, au ja kuulsuse nimel. Kõigil on üks unistus – leida ja saada endale suur kapsapea. Kes lahkub võitjana? Mida tähendab võit ja mis on selle hind?

Liis on õppinud tantsukunsti Taanis ning lõpetanud kaasaegse tantsu kooli Berliinis. Samaaegselt õpingutega Tallinna Ülikoolis on ta tantsuõpetaja ning osaleb erinevates loomeprojektides nii tantsija kui ka näitlejana. Liis: “Lugedes Oskar Lutsu „Kapsapead“, leidsin sealt enda jaoks mõnusa maalähedase huumori, kuid samal ajal sügava teema, mis tänapäeva tarbimisühiskonnas eriti tugevalt esile tuleb ning inimeste käitumist mõjutab. Teoreetiliselt toetab valitud teemat Erich Frommi teos „Omada või olla?“, mis räägib lääne ühiskonnale iseloomuliku omava ja oleleva elustiili konfliktist. Ajendatuna Lutsust ja Frommist panin kokku lavastuse „Brassica oleracea“ (lehtkapsa ladinakeelne nimetus), mis on üheltpoolt humoorikas nagu ka „Kapsapea“, kuid samal ajal peidab endas tõsist teemat, mida käsitleb „Omada või olla?“.”

Rene Köster huvitub lavastuses “You cannot predict the future” aja lineaarses vormis peituvast segadusest. Kuigi aeg liigub meie jaoks kogu aeg ühes suunas, siis mälestused sellest ajast on hüplevad, ebaregulaarsed ja väga tihti väärad. Neid kahte aega eristatakse kas reaalse või fantastilise ajana. Lavastus räägib fragmenteeritud lugusid päriselust, teaduslikest eksperimentidest, kosmilistest tõdedest, fantastilistest juttudest ning mälestustest. See on täiesti kaootilises jutustuses peituv isiklik vaade elule ja ajale, kus me oleme. Rene on Twisted Dance Company üks loojatest ning koreograaf, kes on õpetanud nii Eestis kui ka Stockholmis, Riias, Helsingis ja Pariisis. Ta on pärjatud Eesti teatri 2014. aasta noore tulija auhinnaga.

Kristina-Maria Heinsalu on uurinud oma magistritöös ärevushäirete mehhanisme ja pakub sellega toimetulekuks lahendusi läbi lavastuse „Sparkling or Still?“. Lavastus tutvustab otseses mõttes eneseabivahendeid ärevusega hakkama saamiseks ning annab näidissituatsioone, kus abivahendeid pole rakendatud. Need olukorrad viivad vaataja adekvaatse reaktsiooni asemel absurdsesse ärevasse sisemaailma ja näitavad, kuidas ärevushäire korral aju üle reageerib. Lavastaja eesmärgiks on teavitada inimesi olemasolevast ühiskondlikust probleemist ning panna mõtlema ja märkama selle olemust ning lahendusi. Kristina-Maria on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti õppekava ja see lavastus paneb punkti tema õpingutele TLÜ magistriõppes koreograafina-lavastajana.

Koreograafia õppekava etendused aprill–mai:

28. aprill kl 13.00 Mare aatriumis, rahvusvahelise tantsupäeva läkitus, II kursus „Remain 2.0“ (koreograaf Simo Kruusement).

28. aprill ja 1. mai kl 18.00 VAT Teatris, BA-lavastus, Mari-Liis Velberg, “Carmeni avaldamata kirjad: tantsuline pihtimus naise silmade kaudu”.

2. ja 3. mai kl 19.00 TLÜ teatris Stella, BA-lavastused: Marian Kuklane “Teekond”, Siim Praats “Troubled mii”.

5. ja 6. mai kl 19.00 TLÜ teatris Stella, BA-lavastused: Marie Käige “Lukus”, Liis Pokinen “Brassica oleracea“.

9. ja 10. mai kl 19.00 TLÜ teatris Stella, I kursus “Vastutuul” (koreograafid Tiina Ollesk, Tatjana Romanova), II kursus “Elupilt” (koreograaf Elo Unt).

12. ja 13. mai kl 19.00 TLÜ teatris Stella, BA-lavastused: Merje-Liis Sepp “Inside out”, Saara Huimerind “Space Is Only Noise”.

16. ja 17. mai kl 19.00 TLÜ teatris Stella, MA-lavastus, Kristina-Maria Heinsalu “Sparkling or Still?”.

19. ja 20. mai kl 19.00 EMTA saalis, MA kursus: ühislavastus TLÜ + EMTA + Danish School of Performing Arts.

27. mai kl 19.30 Kanuti Gildi SAALis, BA-lavastused: Helina Reinjärv “ALFA”, Rene Köster “You cannot predict the future”.