Tantsulavastus “Ainukordus” tuleb taas!

“Kordus on vabadus ja vabaduse ülesanne, vabastada tahe kõigest sellest, mis teda aheldab, muutes korduse enese tahte objektiks. Muidugi on kordus see, mis aheldab, aga kui korduse käes kannatatakse, siis kordus on ka see, mis päästab ja ravib ning ravib just eeskätt teisest kordusest.”

Gilles Deleuze, “Erinevus ja kordus”

Kordused ümbritsevad meid kõikjal, need pakuvad elu toimimiseks vajalikke alusstruktuure. Seejuures on igas korduses väike variatsioon, mis teeb selle ainulaadseks – looduseski ei eksisteeri identseid korduseid. Ühelt poolt on kordus meie ellu sisse kirjutatud, teisalt püüab kaasaegne ühiskond sellele vastu astuda. Väärtustatakse originaalset, uut, värsket infot ja elamusi. Võib-olla ei pea kõik olema kogu aeg läbinisti uus ja eristuv? Võib-olla ei jaksagi inimene pidevalt uut vastu võtta ja töödelda?

Neist mõtetest lähtuvalt alustasime möödunud aasta talvel Eesti Tantsuagentuuri ning Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu koostöös avatud TantsuRUUMis loomeprotsessi tantsulavastuseks, mis avaks elulist korduse teemat just kehast ja liikumisest, rütmistatusest ning kompositsioonist lähtuvalt. Tulemiks sai Eesti Tantsuagentuuri uues teatrisaalis maikuus esietendunud tantsulavastus “Ainukordus”, mis jõuab käesoleva aasta oktoobris taas publikuni nii Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis kui ka väljaspool Tallinna. Korduste näol on tegemist teemaga, mis puudutab kõiki inimesi, ja usume, et Eestis on olemas publik, kes hindab aktuaalsete teemade avamist tantsukunsti kaudu. Sellele on osutanud ka mitmed artiklid ja avalikud väljaütlemised etenduskunstide valdkonnas viimase paari aasta jooksul[1].

Tantsulavastusega “Ainukordus” otsisime vastust küsimusele, mis on kordus kui selline, tegeledes nii meie igapäevaelu kui ka laiema filosoofilise tasandiga. Korduse kontseptuaalne abstraktsus soosib teema avamist just kehakeskse ja liikumispõhise tantsukunsti kaudu. Lavastus kutsub vaatlema kordust laiemast vaatepunktist, ärgitades mõtisklema selle esinemise üle igal elu- ja ühiskonnatasandil ning märkama selle paradoksaalset ainukordsust.

Oma olemuselt on kordus ennekõike toiming. Ei ole olemas kordust ilma kordajata, pole mingit korratavat ilma kordava hingeta.

Maksimaalne ja pidev eristumine on ju tegelikult absurd. See tekitab müra, “prügi” ja ebaolulisi infokilde, mille tähendusväärtus on väga lühiajaline. Kui me ei oska korduse sees hinnata selle ainukordsust ning väärtustame üksnes individuaalsust ja originaalsust, laguneb süsteem viimaks koost.

Mida siis inimene ikkagi vajab, et end korduse ja kordamise sees vabana tunda? Kas selles küsimuses peitub võti nihkumaks human doing´ust tagasi human being´uks?

Küsimus on hoiakus.

Etendused sügisel:

24. ja 25. oktoober kl 19.00 Eesti Tantsuagentuuri teatrisaal, Tallinn
26. oktoober kl 19.00 Eesti Rahva Muuseum, Tartu
28. oktoober kl 17.00 Teater Ugala väike saal, Viljandi

Kestus: 50 minutit

Piletid müügil Piletilevis ja 30 minutit enne etenduse algust kohapeal.

Idee ja koreograafia: Maria Uppin, Marie Pullerits
Tantsijad: Häldi Kasak, Kadri Sirel, Valeria Januškevitš, Maria Uppin, Marie Pullerits
Muusika: Sander Saarmets
Valguskujundus: Ants Kurist
Kunstnik: Kaia Tungal
Repetiitor: Elo Unt
Produktsioon: Eesti Tantsuagentuur
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Trükikoda JOON

Lavastus on valminud Eesti Tantsuagentuuri TantsuRUUMi ateljeeprogrammi raames, mida toetab Kultuuriministeerium.


[1]

E. Lagle, Kellele Eesti väikelinnas tantsida? Tantsuinfo Kuukiri nr 57, mai 2016; http://kuukiri.tantsuliit.ee/artikkel/kellele-eesti-vaikelinnas-tantsida/.
E. Lagle, H. Einasto, Tants ilma keha liikumiseta on kui muusika ilma helideta. – Postimees, 13.01.2017; https://kultuur.postimees.ee/3976535/tants-ilma-keha-liikumiseta-on-kui-muusika-ilma-helideta.
E. Lagle, H. Einasto, Tantsimine ruumita on nagu maalimine ilma pintslita. – Sirp, 18.08.2017; http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/tantsimine-ruumita-on-nagu-maalimine-ilma-pintslita1/.
E. Raudsepp, Põlvkonnad ja väljavaated eesti tantsukunstis – Sirp, 27.03.2015; http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/polvkonnad-ja-valjavaated-eesti-tantsukunstis/.
O. Karulin, Eesti nüüdistants otsib ikka veel autonoomiat – Sirp, 20.11.2015; http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/eesti-nuudistants-otsib-ikka-veel-autonoomiat/.
R. Juurak (toim.), Miks nüüdiskunst noori ei kõneta? – Õpetajate Leht, 24.11.2017.