Viis põhjamaade tantsu ja vastlasimman

Ilmumas on uus tantsukirjelduste kogumik “Viis põhjamaade tantsu”. Nagu pealkiri ütleb, on selles vihikus viis tantsu: karjalasoome „Kaheksa“, soomerootsi „Kökari ingliska“, rootsi „Jämtpolska“ ja „Neljapolska“ ning taani ja põhjasaksa tantsuna tuntud „Sonderburgi topeltkadrill“. Need on kõik kontratantsud, mis pakuvad juba mõne lihtsa põhisammu oskajale palju rõõmu liikumisest, kaaslastega suhtlemisest ja mitmesugustes joonistes koos tegutsemisest.

Tantsude kirjeldused koostas folklorist ja lingvist, rahvatantsude uurija, rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop (1934–1994). Tantsud on kirjeldatud aastatel 1968–1986. Seni olid need erinevates väljaannetes laiali ja asjahuvilistel oli neid raske leida. Nüüd on tantsud ja saatemuusika noodid kenasti koos ühtede kaante vahel. Tantsud on kirjeldatud eesti rahvatantsu oskussõnavara abil, mis teeb nende mõistmise eesti tantsuõpetajale kergeks. Vajadusel saab tundmatu sõna tähenduse alati ka oskussõnastikust järele vaadata ja seda võib usaldada, sest Torop oli oma töödes piinlikult täpne.

Vihikusse kogutud põhjamaade tantsude kirjeldamise stiil viitab huvitavale hägusale alale eheda pärimustantsu ja traditsioonilähedaste seadete vahel. Mõne tantsu asendite ja liikumiste kirjeldamine lavaruumi kaudu või pealtvaatajate suhtes ei tee neist otseselt lavatantse. Küll saame tantsides proovida, kas või kuidas midagi muutub, kui vaatajast tähtsamaks seada oma tantsukaaslased. Karjalasoome „Kaheksa“ algus ja lõpp on kirjeldatud eheda pärimustantsuna, mis lõpeb sinna, kust võib otsekohe uuesti alata. Milline improvisatsioon aga kirjeldatud skeemi mahub ja maitsekalt sobitub? Seda saab iga tantsuseltskond järele proovida.

Lähedaste kultuuride tundmaõppimine toob nähtavale omakultuuri eripära. Võõrast tantsuvara natukenegi tundes näeme, kuidas eesti pärimustants peegeldab omalaadsel kujul laene naabritelt Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Lätist ning kaugemaltki. Võõraste maade tantsudest leiame aga omakorda tuttavaid motiive, küll võib-olla mitte päris harjumuspärasel kujul. Tantsude valik kogumikus peegeldab Kristjan Toropi keerukat positsiooni nõukogude aja Eestis: eri rahvaste tantsudest soositi toona hoopis nn vennasrahvaste ehk teiste Nõukogude Liitu kuulunud rahvaste repertuaari. Põhja või lääne poole vaatamine oli ebasoovitav nagu ka pärimusliku tantsu uurimine ja traditsioonitundlik seadmine ehk just need liinid, mis Toropi tööd ja tõekspidamisi iseloomustavad. Kuigi ka Skandinaavias oli rahvatants liikunud külapeolt tantsurühmadesse ja lavale, toimis seal pealesunnitud välismõjude asemel naabrite koostöö ja repertuaarivahetus, millega kogeti uudsuse võlu ning kinnitati põhjamaade ajaloolist ja kultuurilist ühtekuuluvust. Nii on ka kirjelduste vihikusse jõudnud tantse juba mõnda aega tantsitud mitte ainult päritolumaal, vaid rahvatantsusõprade seas mitmel pool Euroopas.

Kogumiku “Viis põhjamaade tantsu” koostas, toimetas ja varustas sissejuhatusega Kristjan Toropi õpilane, Leigarite praegune kunstiline juht Sille Kapper. Tantsujoonised taastas ning kujunduse ja küljenduse tegi Triin Aas, kes ise tantsuõpetajana teab hästi, milline tantsuvihik mugavalt kätte sobitub ja kergesti loetav on. Vihiku kujunduses on kasutatud Heigo Kendla, Taavi Mölleri, Raul Ollo jt loodus- ja tantsufotosid ning üht Kristjan Toropi omakäelist joonistust. Uue noodigraafika tegi tantsukirjelduste juurde Kaarel Kõivupuu. Tekstid toimetas Tiina Leemets.

Leigarid esitlevad värsket väljaannet Kristjan Toropi 85. sünniaastapäeval, 5. märtsil 2019 kell 18.00 Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis kohe vastlasimmani alguses. Kõik huvilised on väga oodatud! Kogumiku tantse saab kohapeal näha ja katsuda nii jala kui käega ning koju kaasa ka viia.

Õhtu jätkub traditsioonilise Toropi-simmaniga, kus rahvatants on ikka omaaegne seltskonnatants – eesti talupoja ballitants. Pilli mängivad Leigarite muusikud. Ka simmani järjekorranumber on ümmargune, 25. Märtsikuiste Toropi-simmanite idee kuulub ühele Kristjani lähematest kaastöölistest ja õpilastest, Kalev Järvelale, kes oli samuti kaua aega Leigarite kunstiline juht. Tänavu langeb Toropi sünniaastapäev ühtlasi vastlapäevale, mil pärast liulaskmist peab kindlasti ka pidu ja tantsu saama. Naistel sobis juba vanasti sel päeval kõrtsi minna (ning vanatüdrukutel kosja) ja mitmel pool Euroopas on vastla-aegu tavatsetud maskeraadi pidada. Põhjuseid kodust välja tulla on niisiis õige mitu. Simman kestab kella 21ni, Kolu kõrts jääb avatuks 22ni.

Pärast esitluspäeva saab tantsukirjelduste kogumikku “Viis põhjamaade tantsu” soetada aadressilt www.leigarid.ee ning sealsamas on saadaval tantsude saatemuusikaplaat “Põhjamaised lemmikud”, mis salvestati 2016. aastal Leigarite kauaaegse pillirühmajuhi, Kristjan Toropi ettevõtmiste muusikalise toetaja Jaan Sommeri (1944–2016) juhatusel.