täisring

Eline Selgis

Kaido Torn

Erik Alalooga

Johanna Mägin ja Hanna Selgis

Danzumees

Priit Raud

Madli Pesti

Jane Miller-Pärnamägi

Taavet Jansen

Katrin Kubber ja Evelin Lagle

Ingmar Jõela

Mart Kangro

Karl Saks

Netti Nüganen

Ele Viskus

Ott Karulin

Arolin Raudva

Kai Valtna

Henri Hütt

Raho Aadla

Ajjar Ausma

Stella Kruusamägi

Sigrid Savi

Rauno Zubko

Joanna Kalm

Ruslan Stepanov

Liis Vares

Mihkel Ernits

Sveta Grigorjeva on tantsija, luuletaja, koreograaf. Talle meeldib lugeda.
Sul on omajagu tantsualast kõrgharidust: Tallinna Ülikoolist bakalaureus ja magister ning nüüd õpid Saksamaal Giesseni Ülikoolis magistrantuuris. Kas on võimalik kokkuvõtteid teha – mida võtsid bakast magistrisse kaasa ja sealt omakorda Saksamaale?
Praegu tunnen, et ma olen tõsiselt süvaõppe peal. Olen inimesena palju enam võimeline tõsiseks ja aeglaseks analüüsiks ja see ei ole ainult tänu eelnevatele haridustele, vaid ka tänu minu professionaalsele tegevusele, motivatsioonile, distsipliinile ja huvile. Ma olen väga uudishimulik inimene, mind huvitavad paljud asjad, aga tants on midagi, millesse kaevun hea meelega aina enam ja enam ning aina sügavamale ja sügavamale. Tallinna Ülikooli bakalaureus andis mulle omal ajal väga palju. Baka viimasel aastal sain aru, kui palju on tants enamat kui see, milleks olin teda varem pidanud. Ja siis oli küll vau. Siis läks väga põnevaks. Magister jällegi oli täiesti mõttetu mingis mõttes. Neid põhjuseid, miks, oli mitu, aga ma sain õnneks tänu Reneele ja Tiinale Gröönimaale lavastama ja seal sain kahe kuuga palju targemaks kui kahe aastaga TLÜ magistris kokku. Saksamaa magistrisse läksin eelkõige Bojana Kunsti pärast, nüüd on sellest aastast Heiner Goebbelsi asemel ka Xavier Le Roy, nii et põnevust jätkub. See koht ei ole minu ootusi petnud. Miski esitas mulle väljakutse seal koolis ja sellele ma ka järgnesin.
Mida arvad Sa artist statement´ist?
Kunstniku statement´ist ei arva ma ausalt öeldes endiselt väga palju. Statement mõistena on üldse kuidagi liiga tugev. Kõlab nagu loosung, mis paneb justkui kuhugi kasti kinni. Muidugi on mul põhimõtted, mille järgi ma elan ja teen kunsti, aga üldjuhul on need väga üldsõnalised-üldised ja mingis mõttes ka abstraktsed. Kui ma ütlen, et ma ei tee kompromisse, siis ühest küljest me saame aru, mida see tähendab ja teiselt küljest jälle mitte. See sõltub ju inimesest – mis üldse kompromiss on&#8230; Või et ma tahan teha kunsti, mis riskib, aga mida see risk jälle tähendab. Mul ei ole manifesti ega statement´i, aga seda ei ole ka vaja, sest kriitikud ja inimesed on nii varmad sulle neid peale panema ning sind suruma mingitesse kastidesse. Ma pigem üritan põgeneda nende eest. Samas on ka põnev jälgida, kelleks mind jälle tembeldatakse ja kas see ühtib selle arusaamaga, kuidas mina ennast võiksin määratleda-määratlen. Üldjuhul muidugi mitte.
Jah, omad huvid ja standardid, mille järgi ma töötan, mul on, aga statement´iks ei saa ma neid pidada, see on pigem suhtumine ellu üleüldiselt. See kandub ka paratamatult kunsti üle.
Kas Eesti kaasaegset tantsuskeenet võiks iseloomustada sõna selfmade? Kas kunstniku kuvandi loomine iseendast, eneseupitamine ja n-ö nime loomine on miski, mis etenduskunstide maastikul silma paistab ja sellega kaasas käib?
Kunstniku kuvandi loomine endast ja eneseupitamine on kaks eri asja. Kuvandit võime ju üritada endast luua, aga üldjuhul arvavad inimesed sust nagunii seda, mis ise tahavad, nii et what´s the point? Eneseupitamist ma väga ei salli, aga samas, kui mõelda kaasaegse kunsti peale, siis mis mõtet on olla mingisugune greatest artist, kui mitte keegi ei käi su töid vaatamas ja su nimi ei müü. Varem oleksin öelnud, et võin esineda ka kümnele inimesele, et mul suva, aga ei, see ei ole enam nii. Ma arvan, et Eesti kaasaegse tantsu skeene on nii väike, siin pole mingi selfmade´imine eriti võimalik, kõik käivad nii või naa kõiki vaatamas. Kunstnikud siis. Ma mõtlen, mida see eneseupitamine tähendab&#8230; kindlasti osade jaoks olen ka mina eneseupitaja, aga what the fuck, ma ei ole elu sees kellelegi meeldida üritanud, vastupidi, olen pigem eemale hoidnud kõikidest ja kõigest ning teen oma asja võimalikult põhjalikult ja hästi ja omaette. Eks selline käitumine pälvib ka muidugi tähelepanu, aga see pole kunagi mu eesmärk olnud. Aga minust on vist mu temperamendi tõttu raske mööda vaadata. Ma jätan üldjuhul vähesed külmaks.
Eneseupitamise teemaga ehk veel see ka, et mind on hakanud häirima, et kriitikas käib pidevalt läbi sedalaadi sõnastus, et à la “Grigorjeva teeb Grigorjevat”, “Hütt teeb Hütti” jne. Minu arust on see nullanalüüs, sa oled lihtsalt laisk lohe ja tegeled ise mingisuguse nime brändimisega kriitikas. Sa ei ütle mitte midagi lavastuse kohta ja räägid autori imagoloogiast. Nojah. Naljakas on üldse kasutada mõistet selfmade Eesti kaasaegse tantsu  kohta, nagu me oleks mingisugused Tommy Cashid&#8230; Sa tegeled millegi nii marginaalsega, nagu kaasaegne TANTS, ja siis sinna poogitakse külge mingisugused mõisteid, nagu selfmade, lubage naerda. No mis me oleme tõesti, kas me teenime raha sellega? Ei. Kas me ajame kuulsust taga? Ei. Või noh, see, kes ajab, on valinud vast vale kutse.
Mis vahe on Sul loojana luuletada ja lavastada? Üks on raamat ja sõnad ning teine on kaduv etendus.
Mingis mõttes ma ütleks, et ei olegi nii suurt vahet. Mind huvitab luules enam-vähem sama, mis tantsus. Kui mõtleme vabavärsi ja kaasaegse tantsu peale, siis inimene, kes näiteks esimest korda loeb sellist teksti või vaatab sellist tantsu, mis mind huvitab (või mida ise kirjutan), siis tõenäoliselt on esimene reaktsioon see, et ta ütleb, et see ei ole luule ja see ei ole tants. Seal pole seda loogikat tema jaoks, mis teeb luuletusest luuletuse ja tantsust tantsu, aga et sellest “loogikast” (see ei ole hea sõna antud hetkel, aga kasutan ikkagi parema puudumisel) aru saada, on vaja vaadata ja vaadata ning lugeda ja lugeda ning ehk mingi hetk on konteksti tajumine avaram ning luule ja tantsu mõisted selle inimese jaoks muutuvad-muunduvad ning inimene on võimeline neid kogema teisiti kui varem. Kui ma kirjutan või loon lavastust, siis tunnen, et mõlemal on taga väga tugev loogika, oma rütm, struktuur, tehnika. Minu enda jaoks on huvitav, see kõlab nii banaalselt – piiride lõhkumine – ja olen aru saanud, et ma tahan olla imelik, siis veel imelikum, imelikumani välja. Ma arvan, et kui me oleksimegi võimalikult imelikud versioonid endast, siis see oleks lihtsalt nii fucking äge. Milline maailm siis oleks?
Praegusel ajal on üpris aktuaalne teema vaimne tervis ja depressioon. Milline on Sinu isiklik kogemus ja kuidas depressiooni loomeinimeste hulgas tajud?
Loomeinimestele ikka meeldib ennast labiilsemaks mõelda, kui nad on. See on ka see müüt, et ei saa luua, kui pole kurb. Ma ise olen ka mingis mõttes kurbuse addict. Meeldib olla kurb ja kuulata kurba muusikat ja siis mõelda, et olen piinatud geenius. Hahahaa. Kusjuures on mul endiselt tunne, et nn piinatud geeniused saavad olla ikkagi ainult mehed. See ei saa olla naine. Sa ei saa olla naisrokkar. Ikka veel. Sa ei saa lubada endale seda, mida mehed saavad lubada. Sinu kohta hakatakse ütlema siis kõiki toredaid omadussõnu, mida mehe kohta samas olukorras ei öelda. Aga see on pikem teema.
Depressiooniga on see, et me kunagi ei tea, mis inimestes tegelikult toimub ja seetõttu on mul tunne, et me peaksime üksteisega palju paremini käituma. See on number üks. Kui ma olin 17, siis ma ei olnud ka teab mis õnnelik inimene. Ja seda kuni 20ndate keskpaigani välja – minu elu kõige labiilsem periood, surmamõtted käisid pidevalt peast läbi. Nüüd olen ma natukene maha rahunenud ja targem, tean, et need ajad, mil on tunne, et oled kõige hullemas augus, lähevad enamjaolt üle. Loometegevust ma sellega aga ei seostaks. Muidugi ma töötan tugevate tunnetega, aga olen viimasel ajal aru saanud, et oskan olla palju ratsionaalsem. Ma distantseerin ennast tundest, mis tekitab mingit nõmedat emotsiooni ja üldjuhul proovin selle pealt mitte töötada. Me elame nagunii niigi ärevas neoliberaalses ühiskonnas, kehal on kogu aeg ju stressiolukord peal. Kui üritame elada mingisuguse standardi järgi, siis ongi kõige suurem perse majas. Aga üldjuhul on tervis kõige tähtsam, mis meil on, arvan ma, seega soovin nii endale kui kõikidele teistele head pikka tervist ja enda hoidmist. Kunst on selle kõrval nohu.
Kes kardab Sveta Grigorjevat?
Igavad inimesed, vist.

Sveta Grigorjeva

Heili Einasto

Helina Karvak

Renee Nõmmik

Tiina Ollesk

Karolin Poska

Kristiina Siig

Valeria Januškevitš

Marie Pullerits

Kristina-Maria Heinsalu ja Doris Feldmann

Joonas Tagel

Kaja Lindal

Merle Saarva

Monika Tomingas

Triinu Aron

Jaan Ulst

Kristina Raja

Sille Kapper

Heili Lindepuu

Külli Roosna

Maie Tammemäe

Anu Ruusmaa

Sille Ardel

Eve Noormets

Anu Vask

Katrin Kreutzberg

Ülle Toming

Anu Sööt

Tiina Mölder

Katrin Hommik

Eliisa Lott

Anne Tamm-Kivimets

Agne Kurrikoff-Herman

Leili Väisa

Annika Viibus

Tantsu ja tehnoloogiat ühendav MODINA showcase Sõltumatu Tantsu Laval

Avatud on kandideerimine etenduskunstide uurimisresidentuuri PARL

Kutsume tantsuspetsialisti kutse taotlejaid infotundi!

Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit kuulutab välja tantsuspetsialisti kutse hindajate konkursi

Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava BA ja MA lõpulavastused 2025–2026

Algab registreerimine Festivali Koolitants 2026 tantsupäevadele

Ideekonkurss tantsuhariduslikule raamatule

ETA teatrisaal kutsub tantsu nautima

Spring Forward festivali raames saab õppida tantsualase taskuhäälingu tegemist

Avatud on kandideerimine rahvusvahelisse tantsukriitika akadeemiasse Springback Academy

Etenduskunstnikud ja ladina industriaalduo Niña Fatal esitlevad videoteost „GRITO” Hispaanias

Theatertreffeni rahvusvaheline foorum ootab osalema 25–35-aastaseid teatritegijaid

Soulilauljatar RETI toob publiku ette oma debüütalbumi kontsertlavastuse “Blue Hour”

Euroopa Komisjon kutsub jagama häid näiteid koolide ja kultuuriorganisatsioonide koostööst kodanikuhariduse vallas

Sõltumatu Tantsu Laval esietendub tantsulavastus koosolemise keerukusest

Avatud kutsung TANTSUNÄDAL 2026 programmi!

Mait Agu nimelised preemiad pälvisid Tiina Mölder ja Eveli Ojasaar

Tantsuõpetuse tehnikad: kontakttants + tõstetehnika

FESTIVAL KOOLITANTS 2026 jõuab taas teatri- ja kontserdimajade lavadele

TantsuMENÜÜ avab 2025/2026 hooaja

27. septembril toimub Noorte Tantsu Foorum 2025 Tallinnas Eesti Tantsuagentuuris

Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava 4. kursuse tudengid tulevad publiku ette diplomilavastusega „Architect of Self Destruction“

Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit kuulutab välja avaliku konkursi Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja tunnustuspreemia kandidaatide leidmiseks!

Krista Köstri kursused Tallinna Rahvaülikoolis

Elina Pirineni uus teos sünnib Eesti-Soome koostöös

Tantsumassiivi programmi kujundavad sel aastal Artefakturistid

Teemapäev “teater | ekraan” on nüüd veebis järelvaadatav

Fine5 Tantsuteater kutsub suveresidentuuri

Avatud on kandideerimine Aerowavesi koreograafide võrgustiku platvormile Twenty26

Singapuri etenduskunstide keskus Esplanade kutsub osalema nüüdisaegsete etenduskunstide uurimisresidentuuris

Battlejämm toob tantsu- ja etenduskunstnike sähvatused linnaruumi

TÜVKA etenduskunstide tudengid toovad oma loomingu Tallinnasse

Koolitantsu 31. hooaeg sai Paide muusika- ja teatrimajas piduliku lõpu

Saksa kogupere tantsulavastus väisab Eesti väikelinnu

Eesti Tantsuagentuuri lavastus “RHYTHMUS” läheb ringreisile

Rahvusvaheline koostöölavastus ““THE” FAMILY” veel kord laval

Fine5 Tantsuteater toob publiku ette uuslavastuse

Festival Koolitants 2025 jõuab piduliku kulminatsioonini

Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava KorFest Weekend

Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli katsed toimuvad 28. aprillil 2025.

Suvisele tantsupeole koguneb rekordiline 10 972 tantsijat

Kandideeri Koidu residentuuri Viljandis

Selgusid Eesti teatri auhindade laureaadid

Tantsufestival Sabatants tuleb põneva programmiga – Ingerimaast Norrani, Saaremaalt Leeduni

Gdański Tantsufestival kutsub tantsijaid rahvusvahelisele soolotantsude konkursile

Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava pakub meistriklassi “Labani liikumisteooria praktikas”

Tantsupedagoogidele pakutakse toetust enesetäiendamiseks Saksamaal

Tantsunädal tähistab oma 20. sünnipäeva-aastat!

Täiendõpe: Tantsuõpetuse tehnikad

Rahvusvaheline konverents “Dramaturgia – maastike kaardistamine”

Kandideeri etenduskunstide uurimisresidentuuri PARL Sloveenias

Fine5 Tantsuteatri etendused veebruaris

Taotle Pina Bauschi stipendiumi

Konverentsi “Tantsiv keha. Moderntants aja pööristes” ettekanded on nüüd järelvaadatavad

BIRCA eco MATTER residentuur Bornholmi saarel ootab etenduskunstnikke osalema

Bazaar festival kutsub etenduskunstnikke residentuuris osalema ja lühilavastusi esitlema

Kandideeri tantsukonverentsile LUUK!

Algamas on Festival Koolitants 2025

Bucharest Dance Hack otsib osalejaid

Legendaarse koreograafi Akram Khani ikoonilist lavastust saab näha Eestis

Ilmunud on ehituskunsti ja liikumist siduva väljaande RUUMIKOREOGRAAFIA II väljaanne “Teel olija / Road Trip”

Rahvusvaheline tantsufestival ja -konkurss Tanzplattform Bern paneb koreograafidele välja uhked auhinnad

TantsuMENÜÜ mängukava novembris ja detsembris 2024

TLÜ BFMi koreograafia õppekava BIP projekt

Madridis tegutsev Centro Coreográfico Canal kutsub tantsukunstnikke residentuuri

Kohila keraamikasümpoosion pakub koostöövõimalust ühele etenduskunstnikule

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kutsub õppima kaasaegse tantsuõpetuse mikrokraadiprogrammi

Avatud on kandideerimine Viirus GUEST 2025–2027 programmi

Mait Agu nimelised preemiad pälvisid Maarja Tosin ja Mart Kangro

Lugar Futuro kutsub noori koreograafe oma tööd Portugalis esitlema

Avatud kutsung TANTSUNÄDALA 20. juubeliaasta programmi!

Avatud on tantsuspetsialisti kutse taotlemine

Mitmekülgne TantsuMENÜÜ sügishooaeg

On aeg märkida üles Festivali Koolitants 2025 tantsupäevade kalender!

Sõltumatu Tantsu Lava sügishooaja avab rahvusvaheline festival

Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava kutsub hommikustele treeningutele

Modina residentuuriprogramm ootab kandideerima koreograafi-tehnoloogiaeksperdi duosid

PREMIERE´25 koreograafid on Maria Solei Järvet ja rühmitus KOOSSEIS

Segni Mossi liikumise ja visuaalkunsti töötuba augustis

Sõltumatu Tantsu Maraton vallutab sel aastal Eesti maratonihälli!

Kanuti Gildi SAALis jagati tantsupäeva puhul traditsioonilisi omaalgatuslikke etenduskunstide auhindu

Arhitektuuristuudio Lee Ell esitleb uut ehituskunsti ja liikumist siduvat väljaannet “RUUMIKOREOGRAAFIA I. Pärandus”

TLÜ BFMi koreograafia õppekavadel toimub sel suvel sisseastumine nii bakalaureuse- kui magistriõppesse

Tantsupäeval kuulutati välja esimene rahvusvaheline Sõltumatu Tantsu Festival

Itaalias toimuv Bolzano Tantsufestival otsib avaliku konkursiga uut kunstilist juhti

Avatud on uus taotlusvoor PREMIERE programmi kandideerimiseks

Sabatants 2024 seilab rannarootslaste juurde ja reisib Kõrg-Bretoonimaale

Märts TantsuRUUMis

Tantsulavastuse “Soledad” etendused märtsis üle Eesti

KANTS – Rakvere Kaasaegse Tantsu Festival

“Tajuleebe tantsulugu” Rahvusooperis Estonia

Selgunud on Eesti teatri auhindade nominendid

Kevadine Viljandi ja Tantsunädal kutsuvad!

“Tantsuõpetuse käsiraamat” valiti 2023. aastal ilmunud 25 kauneima raamatu hulka

Rahvusvahelises veebiseminaris saavad etenduskunstide valdkonna esindajad õppida eneseturundust

Arhiiv