Kodanikupäeval, 26. novembril tunnustati armastatud tantsuõpetajat Ilma Adamsoni aasta kodaniku tiitliga. Tänavuse kodanikupäeva moto on “Liikumine tervendab maailma”, mis on pühendatud lõppevale liikumisaastale. Kultuuriministeerium võtab igal aastal fookusesse mõne kultuurivaldkonna, olgu selleks siis teater, film, kirjandus, sport või kultuuripärand. Sellel aastal tõsteti esile liikumine.
Ilma Adamsoni tunnustati entusiastliku töö eest noorte inimeste kasvatamisel ja vaba aja sisustamisel. “Tema tantsuarmastus ja ärgas meel on eeskujuks kõigile”, märkis Kultuuriminister Urve Tiidus.
Suured õnnesoovid Ilma Adamsonile Eesti Tantsuhariduse Liidult! Ilma Adamson on ühtlasi ka Tantsuhariduse Liidu volikogu liige.
Meenutuse Ilma Adamsonist on kirjutanud Ilma tegemisi palju aastaid jälginud ajakirjanik Age Raa
ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 6 aukirja, ENSV teeneline kultuuritegelane (1971), ENSV rahvakunstnik (1978 ), orden Austuse märk (1986 ), IV klassi Valgetähe orden (2002), Ullo Toomi (1997) ja Anna Raudkatsi (2004) nimeline stipendium, Harjumaa teenetemärk (2009), Keila 2010. aasta kultuuripreemia, Tallinna teenetemärk, Tallinna aukodanik, tiitel Harjumaa Kultuuripärl (2012), Aasta Kodanik (2014). See on loetelu, millega on läbi aegade meie riigi kõrgeimal tasemel tunnustatud Eesti üht tuntumat ja staažikamat rahvatantsõpetajat Ilma Adamsoni.
Ilma elutööks on tantsuansambel Sõprus
Ilma Adamson alustas tantsimist 1952. aastal ENSV Riikliku Filharmoonia rahvatantsurühmas Ullo Toomi käe all. Ta on auväärse Tantsutaadi õpilane ja töötab tänaseni armastatud erialal. 1958. aastal asutas Ilma kaks tantsuansamblit: Sõprus, mida on autasustatud nii rahvakollektiivi kui teenelise tantsuansambli aunimetustega ja mille kunstiline juht ta oli 2002. aastani ning Tallinna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu rahvatantsurühma, praeguse ansambli Tuisuline, millele 1963. aastal omistati rahvakollektiivi austav nimi. Tuisulist juhtis ta 1966. aastani. Tema elutööks on aga tantsuansambel Sõprus, mille ta 12 aastat tagasi oma õpilastele üle andis. Sõprus tegutseb tänini ja on tantsurõõmu pakkunud mitmetele sadadele noortele. Side tantsijate ja Ilma vahel pole hetkekski katkenud.
62 aastat on ta töötanud tantsupedagoogina ja asutanud 12 tantsurühma nii Tallinnas, Haapsalus, Vasalemmas, Padisel kui Keilas. 2002. aastast siiani juhatab ta Padise Rahvamaja naisrühma, Keila Kultuurikeskuse naisrühma Koidula ning Keila Kultuurikeskuse sega- ja naisrühma Keikal. Ilma Adamson on tunnustatud karakter- ja rahvaste tantsude õpetaja nii Eestis kui Soomes. Ta on õpetanud paljudel tantsujuhtide kursustel ja täiendkoolitustel, mida on korraldanud Rahvakultuuri Arenduskeskus, ERRS, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Tantsuagentuur. 2009 aastal anti välja ka õpik „Õpetaja Ilma Adamsoni meistriklass”.
Perfektsionistina käib ta siiani ise eri maakondade rühmade juures omi tantse õpetamas. Istub autorooli ja vurab kohale.
Ilma on olnud 1993. aasta noorte tantsupeo pealavastaja ja kunstiline juht, kuuel korral üldjuhi assistent, paljude piirkondlike tantsupidude lavastaja. 2005. aastast on ta ERRSi mentor. Sestap võibki Ilma Adamsoni näha sageli Eestimaa erinevais paigus nii noortele kui eakatele, nii asjaarmastajatele kui tulevastele ja praegustele professionaalidele-tantsuõpetajatele treeningtunde läbi viimas. Sajad tantsijad ei pelga vaatamata eale tema ülimat rangust, nõudlikkust ja täpsust tantsusammude tegemisel ja tantsujooniste kujundamisel.
Ilma Adamson on loonud mitme raamatu jao tantse. Kuigi Ilma tantsud on väga loogilised ja sisukad, ei söanda kõik rühmad neid oma repertuaari võtta. Pigem on need jõukohased ikkagi ansamblitele. Perfektsionistina käib ta siiani ise eri maakondade rühmade juures omi tantse õpetamas. Istub autorooli ja vurab kohale. Väsimatult kordab ta oma õpetaja Ullo Toomi sõnu: „Tants on tervis ja elurõõm. Põdur tantsida ei suuda.” Nende sõnade tõestuseks oli Ullo Toomi ise ja seda kõike on näha ka Ilmat vaadates.
Jääb vaid üle imetleda Ilma vitaalsust ja elurõõmu, oskust näha puude taga metsa, südikust ja sõnakust seista õigluse ning aususe eest ning teha seda kindlas usus ja veendumuses parema homse nimel.
Käesoleval aastal ilmunud raamatus „Süda on tantsule valla” iseloomustab Ilmat tema kunagine tantsija Kaia Jäppinen ansamblist Sõprus: „Ilma Adamson on väga eriline inimene, kelleta eesti kultuurimaastik oleks tunduvalt igavam ja värvivaesem, ja kelleta tuhanded inimesed ei teaks, kui huvitav ja väljendusrikas on eesti rahvatants ja kui põnevaid väljakutseid esitab teiste rahvaste tantsude tantsimine. Ilma Adamson pole kunagi näinud eesti tantsuelu kitsalt ega lähtunud oma isiklikest huvidest, vaid on olnud ja on tänaseni aktiivne kaasarääkija eesti tantsu arendamisel ja tulevikuvisioonide kujundamisel. Jääb vaid üle imetleda Ilma vitaalsust ja elurõõmu, oskust näha puude taga metsa, südikust ja sõnakust seista õigluse ning aususe eest ning teha seda kindlas usus ja veendumuses parema homse nimel. Ilma Adamson on läbi aastakümnete eesti väljapaistvamaid ja armastatumaid tantsujuhte. Sõpruse veteranide elu sisu oli tantsimine, armastame seda siiani. Kui lavale läheme, oleme ikka endiselt nii noored nagu aastakümnete eest.”
„Süda on tantsule valla” nime kandis ka 29. novembril Nordea Kontserdimajas toimunud Ilma Adamsoni autorikontsert, kus tema tantse tantsisid meie parimad rahvatantsijad, Eesti tantsuansamblid, keda kõiki on Ilma ise käinud selleks kontserdiks üle vaatamas ja lihvimas.
Entusiasmi peab jaguma: „Niikaua kui jaksu jätkub, teen tööd.”
2014 möödus 80 aastat Eesti tantsupidude algusest. Samal aasta jaanipäeval täitus Ilma Adamsonil 80 eluaastat. Ilma on omamoodi fenomen – ta on ainuke tegev tantsuõpetaja, kes veel 80-aastasena tantsib kaasa kõik rühmade ja kursuslaste tantsutunnid, näidates ise füüsiliselt ette iga treeningelemendi. Tema sadade õpilaste hulgas pole ühtki, kes saaks öelda, et Ilma Adamson „seletas, kuidas tuleb tantsusammu tantsida”. Ise on ta öelnud: „Niikaua kui jaksu jätkub, teen tööd. Teen õpilastele selgeks, et rahvatants on sinu tervis, sinu keha, sinu füüsis. Kes tunnetab oma keha, tuleb oma asjadega ka toime.”
Hea füüsiline vorm pole veel kõik, mida Ilma tantsutrennis oluliseks peab – see on osa vundamendist, mis kannab kultuuri ja elukvaliteeti selle kõige laiemas tähenduses. Ajakirjanikuna on mul olnud palju kordi võimalus jälgida Ilma Adamsoni tööd. See on õpetanud mind tänavalgi ära tundma tema nii praeguseid kui endisi tantsijaid. Ükski Ilma Adamsoni juures kasvõi ühe tunni kaasateinu ei astu varbad sissepoole ega käi õlad längus, selg kõver. Õige kehahoid on tervisliku liikumise alus. Ilma paneb oma treeningutes suurt rõhku lihaste õigele tööle, sest ainult see tagab nii esteetilise väljanägemise kui hea tervise. Olla 80-aastaselt veel nii kergejalgne, tegus ja aktiivne teistele liikumise tähtsust selgitades ja õpetades, on ime! Selline aga Ilma Adamson – läbi aastakümnete eesti väljapaistvaim ja armastatuim tantsujuht – on.
Lisavaatamiseks:
