Juba 5. aastat sõitis festivali Koolitants kooskonnaga kaasas üks põnev ja erilise eesmärgiga punt noori inimesi. Sellised mitmekülgsed, erinevatest Eesti piirkondadest, erinevate maitsete ja mõtetega aktiivsed noored. Nad toimetasid igal kontserdil ja jälgisid, mis on Eesti huvihariduse tantsumaastikul toimumas. Nad tegid seda vabatahtlikult, oma enda ajast ja pannes kõik muud asjad oma elus nendeks päevadeks kõrvale. Pauside ajal kadusid nad koridoridest oma pisikesse ruumi, et arutleda, analüüsida, sõnastada ja välja öelda.
See eriline punt oli Eesti Noorte Tantsu Ühingu (ENTÜ) noortežürii, kes juba viiendat aastat festivali Koolitants protsessiga kaasas käib ja annab seda eriliselt erilist vaadet Koolitantsu protsessis: noorte vaadet sellest, mis huvihariduse väljunditest neile silma jääb. Jah, üks aasta jäi pandeemia taustal vahele, aga eks see aasta jäi peaaegu igas asjas vahele.
Aga selleks, et mõista nende protsessi, tuleb alustada kõige algusest. ENTÜ noortežürii kutsutakse kokku erinevatest tantsukoolidest ja -stuudiotest üle Eesti. Enne festivaliratta käivitumist saavad osalejad ühise laua taga kokku ja sõnastavad olulised aspektid ja põhimõtted, mis neid, tänaseid noori, tantsukunstis kõnetavad. Töötuba, mille raames nad seda mõtestamist teevad, on tõepoolest täiskasvanud juhendaja suunatud (loe: mul on olnud au olla see juhendaja), kuid olulised punktid ja väärtused arutavad noored erinevate ülesannete ja diskussioonide kaudu iseseisvalt selgeks. Täiskasvanu ülesanne on siinkohal küsida õigeid küsimusi, aga see on selle protsessi kõige lihtsam osa. Töötoas tutvuvad noored lisaks tantsukunsti mõtestamise analüüsile ka tantsuhuvihariduse põhimõtete dokumendiga, mille Eesti Tantsuhuvihariduse Liit on koostanud kõigile neile, kes tahavad ajada noorte suhtes eetilist ja kvaliteetset asja. Selle dokumendi sisu saab koolitusel noorte vaate ja üheskoos sõnastatakse konsensuse põhimõttel just need olulised punktid, mida vastava aasta noortežürii tagasisidestama sõidab. Nad on kohal igal kontserdil, jagavad oma preemiaid ja tunnustust. Festival Koolitants võtab nad alati lahkelt vastu, nad on oodatud. Ühel Covidi aastal vaatasid nad kõik tantsud videost ning kõnelesid Eesti nooretele mõeldud tantsukunstist vebinari kaudu.
Kõige põnevam on aga see, mida need noored, kes on üle Eesti kokku tulnud, festivali lavalaudadel näevad ja kuidas nad sellega suhestuvad. See tantsukunst on ju ennekõike neile suunatud.
2023. aasta kevadel sõitis ENTÜ žüriiga kaasas 12 osalejat kuuest erinevast Eesti tantsukoolist või -stuudiost. Sel aastal pidasid noored oluliseks kohata laval tantsijat, kelle laval olemisest on tajuda kohalolu ja mugavust. Mugavust just selles mõttes, et tantsija tunneb end etendades hästi ja see kandub ka publikuni. Noored tahtsid laval näha tervikuid, milles peegeldub grupi koostööoskus, võimalus loomingulisuseks ja eneseväljenduseks. Loetelust ei puudu tehnilisele võimekusele vastava materjali valimine teose loomisel, teadlikkus esitatavast sisust ja vastav emotsioon. Aina rohkem kõlab noorte aruteludes tantsija kui looja ja kogeja protsessi olulisus. Formaalses hariduses räägitakse täna läbi õppekava muudatuste ja õpetajate koolituste aina valjemalt: õppija peab olema protsessis aktiivne ja austatud osaline. Ja nii kaua, kuni tantsukunsti rakendatakse laste ja noortega, on see alati haridusliku olemusega ja seetõttu peab esindama ka iga väljund austust selle etendaja osas, järgides tantsuõpetaja head tava. Igal aastal hiilib sellesse noorte väärtuste nimekirja (isegi siis, kui neid juhendav täiskasvanu oma suu sellel teemal hästi kinni hoiab) suurelt ja punaselt eakohasus. On olnud äärmiselt huvitav jälgida, kuidas noored iga aasta selle teemani iseseisvalt jõuavad ja kui oluliseks nad seda tegelikult peavad. Selline väärtuspõhine diskussioon kestab päev-kaks ning osalejad saavad reflekteerimise oskust harjutada kas erinevate festivaliaastate tantsude videote või ETA Tantsukooli omaloomingulise platvormi Oma Tants raames.
Selleaastase ENTÜ noortežürii liikmed Lillith Kamsakann (14), Klaudia Helenna Kask (12), Ronja Pinsel (16), Lisanna Üksik (14), Kärolin Kikas (19), Norelle Pitman (15), Reili Sild (19) ja Kendra Karpender analüüsivad kogetut ja jagavad seda ka lugejaga.
Olla osa sellisest põnevast protsessist on kõikide noorte sõnul eriline kogemus. Lillith toob välja, et tutvumine teiste tantsukoolide õpilastega on väga tore kogemus. Tema sõnul on eriliselt hea näha Koolitantsul kõige nooremate osalejate tantse, sest nende enda lavaline nautimine teeb kõikidel vaatajatel otsekohe tuju heaks, aga alati ei ole võimalust nende mudilaste tantse vaadata.
Klaudia arvates oli Koolitantsu tiimiga koos toimetada eriliselt meeldiv: “Viimase kontserdi lõpp, kus tantsisime ja vibe’isime kogu tiimiga koos, oli kõige mõnusam ja jäi erksalt meelde. ”
Kendra kirjeldab erilise hetkena asjaolu, mis toob huvihariduse formaalsele haridusele sammukese lähemale: “Kõige parem žüriis olemise elamus oli minu jaoks see, et sellel aastal oli laval näha palju põhikoole ja gümnaasiume, kes jätsid väga hea mulje ja elamuse. Ja see, et erinevad koolid tahavad ja on huvitatud esinema Koolitantsul, teeb Koolitantsu põhimõtte paremaks.”
Ka Hele-Riin arvab, et üldhariduskoolide osalemine festivalil on oluline ja värskendav: ”Ma arvan, et Koolitants võiks veel enam innustada õpilasi ja klasse festivalil osalema, sest tantsu loomine ja esitamine on kogemus, mida mujalt ei ole võimalik saada. Osalemine ühtlustaks ning ühendaks ka tavalisi kooliõpilasi, kes iga päev tantsuga kokku ei puutu.”
Norelle toob välja, et oli tantse, mis jäid silma oma tugeva koreograafia, loovuse ja omapärase käekirja tõttu. Nendes etteastetes nautisid tantsijad silmnähtavalt oma esitust: ”Oli näha hingestatust ja kohalolu ja emotsiooni.”
Reili läheneb teemapüstitusele otsekoheselt ning ütleb ausalt, et omalaadset särtsu oli selleaastastel tantsudel tema jaoks vähe. Ta ei keeruta ja viitab, et oli tantse, milles oli helgust, terviklikkust ja koostegemise rõõmu, kuid mitmel korral tõstatus ka eakohasuse küsimus. Noore tantsuvaatleja arvates oleks võinud nii mõneski etteastes tantsijatel rohkem riideid seljas olla. Läbimõeldud ja kohane riietus paistab olevat meie noorte analüütikute silmis kõige suuremate arenguvajadustega aspekt noortele suunatud tantsus. Kostüüm on üks põhilisemaid elemente, mille abil kogu žürii eakohasust määratleb. Paraku toovad kõik noortežürii liikmed välja, et kõige keerulisem protsess selles kogemuses oli vaadata tantse, mis tekitasid ebamugavust, ja tuleb välja, et neid hetki siiski oli. Üldiselt kirjeldavad noored, et selle ebamugavuse loob tihti muusika, kostüümi, meigi, temaatika ja liigutuste kooskõla, mis võivad muuta etteaste kohatuks- sensuaalseks, väljakutsuvaks ja valesid signaale edastavaks. Tuuakse välja, et kogeti ka etteasteid, kus teema sügavus ja tõsidus ei tundunud etendajatele kohane või arusaadav. Noored toovad riietuse puhul välja liiga väheldased trikood väikeste laste seljas, liiga lühikesed püksid, mis jalatõsteid ei kannata, olematud särgid, mis ei aita kuidagi tantsu ideed edasi kanda. Noored kirjeldavad, et ka täna veel leidub meie tantsuhariduse maastikul lähenemisi, mis objektiseerivad (tahtmatult, tahtlikult, teadmatusest?) noori etendajaid. Hele-Riin toob välja, et noortežüriile paistis eakohasuse tasakaalu otsimisega silma just üks kindel vanuseaste: “Kõige rohkem tekitas eakohasuse küsimusi 6.–9. klasside vanuseastme tantsud. Arutasin ka teiste liikmetega ning ka nemad olid minuga nõus. Nimelt loeb mingite esituste puhul väga, kas tegu on 9. klassi või 6. klassi õpilasega. Võib-olla saab tulevikus kuidagi paremini eristada neid vanuseastmeid.“
ENTÜ noortežüriis osalemist peavad noored väärtuslikuks kogemuseks, mida nad soovitavad kõikidele noortele, kelle maailma tants kujundab ja muudab.
Ronja leiab, et noortežürii kogemus oli tema jaoks oluline: “Ma arvan, et see andis kindlasti mulle inspiratsiooni ning ülevaate, milline võib tants olla ning milline on hetkel Eesti tantsumaastik. Tahan ka ise nüüd rohkem luua ja katsetada. Ma näen nüüd tantsus palju rohkem detaile ning oskan leida rohkemat kui lihtsalt “tore tants”. Tants ei pea olema enam meelelahutuslik või imeilusa tehnikaga, et see mulle meeldiks – märkan ning võtan endaga kaasa ka teisi elemente, mis on osa tervikust.”
Lisanna osales noortežürii töös esimest korda: ”Ma ei olnud varem seda kogenud. Tantse vaadates mõtlesin kogu aeg pingsalt, kas tants on eakohane, kuidas mida muuta jne. Peale seda kogemust oskan ma tantse mitmekülgsemalt vaadata ja analüüsida.”
Kärolin toob välja, et tants on hea vahend mõistmaks inimeste erisusi: ”Koolitus andis kindlasti juurde oskusele meeskonnatöös toimida ning tantse oskuslikult vaadata ja analüüsida – seda tehes hakkad märkama tegelikult rohkem asju. Kuidas keegi teistest eristub ja miks, mis võiks kindlasti tantsumaastikul muutuda jne.”
Kendra on juba mitmendat aastat noortežürii programmis osalenud ja sõnab: ”Koolituses osalemine andis mulle uue perspektiivi tantse vaadata, kuna me käsitlesime sisukaid ja erinevaid teemasid, näiteks käekiri, arenguprotsess ja paljud teised aspektid. Me oleme iga aasta käsitlenud tantsu analüüsimise ja koolituse ajal aina uuemaid teemasid. Lisaks proovime ise ENTÜ noortega olla rohkem aktiivsemad ka siis, kui Koolitants ei toimu ja meie põhimõte on tuua ENTÜ juurde erinevaid aktiivseid tantsuhuvilisi, kes sooviksid uusi kogemusi.”
Lillith leiab, et on oluline, et grupis tuntakse end hästi ja avatult: “Kindlasti oli see ENTÜ noortezürii kogemus väga äge kogemus ja juba nii väga ootan järgmist aastat, et jälle uuesti tulla. Kõik, kes ENTÜ noortežüriis olid, olid nii toredad ja kõigi arvamus kuulati alati ära. Oli väga hea tunne, kui enda arvamust avaldasin.”
ENTÜ noortežürii protsess näitab igal aastal, et noored tahavad olla kaasatud ja aidata luua seda maastikku, mis on kujundatud nende kasvamise ja arengu eesmärgil. Hele-Riin toob välja, et kõik noortele suunatud üritused võiksid pakkuda noortele platvormi, mis võimaldaks neil oma mõtteid avaldada ning sõna sekka öelda.
On päris lootustandev tajuda, et huvihariduses kasvavad noored tantsijad on huvitatud meie maastikul kaasa rääkima ja neile läheb korda, milline on see tantsukunst, mis on just neile suunatud.
ENTÜ noortežürii programmi toetas Eesti Kultuurkapital.
