Maguy Marin on minu jaoks uus lavastaja. Tutvusin temaga Londonis, kui õppejõud Guillaume Pigé soovitas vaatama minna tema lavastust “May B”, lisades juurde, et see on mängukavas olnud 40 aastat ja seda mängitakse esimest korda Londonis. Rohkemat ma ette ei uurinudki, vaid läksin teatrisse. Oma suureks üllatuseks kogesin midagi erakordset. Ma tundsin tantsulavastust vaadates esimest korda, et ma päriselt saan aru, miks see on tehtud ning mida tantsijad laval teevad. Peale etenduse kogemist hakkasin rohkem Maguy Marini kohta uurima ja sain kiiresti aru, et tegu on lavastajaga, keda võiks teada.
Maguy Marin, kodanikunimega Marguerite Marin (snd 1951) on Prantsusmaalt pärit kaasaegne tantsija ja koreograaf. Ta õppis klassikalist tantsu Toulouse’i Konservatooriumis, seejärel liitus Strasbourgi Balletiga ning siis suundus õppima Mudra Kooli. Tema juhendajaks oli seal Maurice Bejard, kellega Marin tegi ka hiljem koostööd. Maguy Marin oli Bejardi tantsutrupi Ballet du XXe Siecle esitantsija neli hooaega, lisaks sai ta seal võimaluse teha esimesed katsetused koreograafina. (Maguy Marin, vaadatud 26.05.2024)
1970. aastate lõpul algas Marini tähelend. Teda tunnustati 1978. aastal toimunud rahvusvahelisel koreograafiakonkursil Bagnolet’s. Marin võttis eeskuju Pina Bauschilt, sidudes ühte tantsu, teatri ja teised väljendusvahendid (samas, vaadatud 26.05.2024). Nõnda sai ta üheks tähtsaimaks koreograafiks kaasaegse tantsu liikumises New French Dance. Tema suur edu saabus lavastustega “May B” (1981) ja “Cinderella” (1987), mis oli kaasaegne versioon Tuhkatriinust. 1984 asutas Maguy Marin omanimelise tantsukompanii. Aastal 2006 lõi Marin Rahvusvahelise Koreograafia Keskuse Rillieux-la-Pape (CCNR), mille juht ta oli kuni 2011. aastani (Rahvusvaheline Koreograafia Keskus, vaadatud 26.05.2024). Maguy Marin on üks vähestest mitte-ameeriklastest, kes on auhinnatud Ameerika tantsufestivalil (ADF), samuti on ta saanud Bessie auhinna ning 2016. aastal Veneetsia Biennaalil Kuldse Lõvi (Maguy Marin, 26.05.2024).
Käekiri
Maguy Marin alustab alati oma töid millestki, mida ta on juba teinud, mitte et asja korrata, vaid selleks, et minna veel rohkem süvitsi (Videotanz, vaadatud 31.05.2024). Marin tegeleb oma lavastustes inimeste seisunditega, ühiskondliku rõhumisega ja selle mõjuga inimestevahelistele suhetele. Ta kasutab palju lugusid enda, pere või tantsijate elust. Marini jaoks tõuseb esile küsimus, kuidas grupis eksisteerida läbi sõnade ja tegude nii, et iga isik välja paistaks (samas, vaadatud 31.05.2024). Sellest tulenevalt on ka tema tööd väga individuaalse lähenemisega. Marin lavastab iga tantsija jaoks ekspressiivsed ja individuaalsed detailid, millega ta toob iga etendaja olemuse koomika kaudu esile, viies publiku teekonnale, kus valitsevad stoilisus ja ebakindlus. Sihtkoht jääb aga pea alati kättesaamatuks (Kompanii Maguy Marin, vaadatud 31.05.2024).
Sellest lähtuvalt ei ole laval näha ka ainult ilusaid ja noori kehasid, vaid kehastatakse erinevaid generatsioone, erineva füüsisega inimesi, tavainimesi tänavatelt. Rõhutamaks erinevust, on tema töödes näha ka kostüüme, näiteks sumomaadlejad, nukunäod jne. Näiteks 1980. aasta lavastus “Reveillon” on soololavastus käimisraskusega vanemast naisest.
Tema lavastustes on olulisel kohal hääle kasutamine. Alates Marini esimesest lavastusest on hääl olnud tema jaoks alati rohkemat kui materjal või üks element. Hääl on olnud üks impulsi allikas liikumisele, suuremal või vähemal määral rütmi aluseks, näiteks lavastuse “May B” kuulsad Samuel Becketti read “Läbi. See on läbi. See saab varsti läbi. Vahest see saab varsti läbi”, millega luuakse rütmiline raam koreograafiale (samas, vaadatud 31.05.2024). Sellest lähtuvalt on ka Maguy Marini tööd kui täppisteadus. Lisaks ei esine Marini lavastustes kuigi tihti tavapärast inimese häält. Pigem on neis hääl kui midagi ebainimlikku või siis konteksti justkui sobimatu.
Analüüsin eelpool mainitud käekirja kahe lavastuse kaudu, esiteks “May B” (1981), mida mul oli võimalik Londonis näha, ning teiseks “Umwelt” (2004).
“May B”
“May B” esietendus toimus Angers’i linnateatris, kus lavastus kutsus esile vastakaid emotsioone ja mõistmatust. Siiski on tegu lavastusega, mis tõi Maguy Marinile tuntuse ja edu. Lavastuses kasutab Marin Samuel Becketti loomingut. Pealkirja kohta ütleb lavastaja järgnevat: “Ma panin selle pealkirja mitmetel põhjustel. Esiteks, sest “võib olla” on midagi “jah” ja “ei” vahepealset. Mulle meeldib see. Lisaks, Becketti ema, tema ristinimi oli May. Ma lugesin, et üks töö, mille ta koolis tegi, kandis pealkirja “Maybe”” (Teresa Guerreiro, 04.05.2024). Kui Marin oli Beckettiga kohtunud, andis too Marinile täieliku vabaduse oma tööd kasutada. Lavastuses on näha sarnasusi Marini enda vanemate elulooga.
Autor: Herve Deroo
“May B-s” väljendub üksikisiku individuaalsus eelkõige läbi füüsilise keha. Et leida keha väljastpoolt tantsusaali, jälgis “May B” trupp tänavatel ja metroopeatustes liikuvaid inimesi (Videotanz, vaadatud 31.05.2024). Nad otsisid keha, mis oleks tavaline, aga mitte tantsijale omaselt tavaline. Eriliselt väljendub keha mitte-ilu vajalikkus selles, et autor ise tegi etendustes kaasa rasedana. Imetlusväärne on see, et tantsijad suutsid hoida kogu etenduse vältel enda tegelase hoiakut, mis tahes liikumisega ka tegu oli.
“May B” kostüümide juures oli tähtis osa savil, millega tantsijad kogu oma keha ja riided katsid, et olla veel lähemal ebailule ja mustusele (samas, vaadatud 31.05.2024). Savi oli eelkõige mõeldud kostüümina, kuid sellel oli nähtav mõju ka lavapõrandale – tegu on väga tugeva kujundi ja valikuga. Lavastuse esimene inimese tekitatud hääl oli väga ebainimlik, tegu oli millegi loomalikuga, millel oli samas inimlik vajadus jõuda teiseni. Nagu ka eelpool mainitud, kasutatakse häält selles lavastuses ka rütmi alusena ning Becketti read annavad ette lavastuse tervikliku rütmi. Kuna rütm ja täpsus on Marini jaoks olulised, peavad tantsijad rütmi oma peas kaasa lugema (samas, vaadatud 31.05.2024).
“Umwelt”
Sarnaselt eelnevalt tutvustatud lavastusega tekitas ka Marini loodud “Umwelt” publikus tormilisi arvamusi. Nüüdseks on tegu ühe kõige hinnatuma tantsulavastusega maailmas nii selle koreograafia kui ka teema poolest (Kompanii Maguy Marin, vaadatud 01.06.2024). Pealkiri “Umwelt” (“Keskkond”) võtab täpselt kokku, millega lavastuses tegeletakse: keskkond, inimesed, loodus, loomad, nende elementide mõju üksteisele, kokkusulamine, üksteisest läbitungimine, luues järk-järgult maastikku, mis on laastatud (samas, vaadatud 01.06.2024). Laval kujutatakse kahtkümmet inimtegevust, millel puuduvad algus ja lõpp, tegevuste põhjust ega ka tagajärgi pole võimalik kindlaks teha (Videotanz, vaadatud 01.06.2024). Seda toetab lavastuse polürütmiline ülesehitus (Kompanii Maguy Marin, vaadatud 01.06.2024). Peeglite kasutamine laval illustreerib inimeste teadlikkust toimuvast ja selles eksisteerivat enesetaju kogu kaose keskel. Kõike seda tehakse üheksa etendajaga. Kuna tegu on väga rekvisiidirohke lavastusega ning vahetused laval on kiired, on vajalik täpsus ja kindlus, et kõik asetseks omal kohal ja töötaks iga kord valatult. Lavastuse “Umwelt” jaoks sündis ka eraldi koreograafia lava taga, et kõik laval toimiks. Lavatagust koreograafiat on võimalik näha David Mambouchi filmis “L’autre côte des miroir” (“Teisel pool peeglit”). “Umwelt” ei pane rõhku sellele, et inimesed oleksid laval kuidagi koledad või teistsugused, küll aga on inimesed olukordades, mis kohati on võõrad ja mõjuvad imelikult, näiteks mehed kannavad pulmakleiti, jalaga lükatakse mängunukku, peale mida tulevad jäneste kõrvadega inimesed, kes söövad porgandit. Lavastusele on omane elementide paljusus ja nende kihistamine, mis omakorda tekitab voolu, kus uue elemendi lisamine sööb eelneva ära.
Maguy Marin on oma töödega olnud inspiratsiooniks ja eestvedajaks kaasaegsele tantsule, ta on jätnud endast maha kustumatu jälje. Tunnen uhkust, et mul on olnud võimalus näha tööd, mis omal ajal muutis teatri käekäiku.
Essee on kirjutatud EMTA lavakunstikooli kursuse “Välisteatri ajalugu. Kaasaegne teater” raames. Kursuse juhendaja ja artikli toimetaja on EMTA vanemteadur Madli Pesti.
Kasutatud allikad Maguy Marin, Kompanii Maguy Marin, [kodulehekülg], https://compagnie-maguy-marin.fr/mediatheque/portrait-maguy-marin-ou-comment-dir, vaadatud 31.05.2024. Maguy Marin. – Wikipedia. The Free Encyclopedia, https://fr.wikipedia.org/wiki/Maguy_Marin, vaadatud 26.05.2024. Marin, Maguy 2024. Koreograaf Maguy Marin, May B ja Samuel Beckett. (Intervjuu Teresa Guerreirole.) – Culture Whisper, 04.05. May B, Videotanz, [kodulehekülg], https://videotanz.ru/dance/may-b/, vaadatud 31.05.2024. Rahvusvaheline Koreograafia Keskus Rillieux-la-Pape. ACCN, [kodulehekülg], https://accn.fr/ccn/centre-choregraphique-national-de-rillieux-la-pape-ccnr/, vaadatud 01.06.2024 Time to act, Videotanz, [kodulehekülg], https://videotanz.ru/dance/maguy-marin-lurgence-dagir/, vaadatud 31.05.2024. Umwelt, Kompanii Maguy Marin, [kodulehekülg], https://compagnie-maguy-marin.fr/creations/umwelt, vaadatud 01.06.2024. Umwelt, Videotanz, [kodulehekülg], https://videotanz.ru/dance/umwelt/, vaadatud 01.06.2024. Videotanz. [Kasutajanimi]. (14.06.2023). Maguy Marin, I’Urgence d’Agir [Video]. VK. https://vk.com/video-214487329_456239130. Videotanz. [Kasutajanimi]. (08.11.2023). Umwelt [Video]. VK. https://vk.com/video-214487329_456239208.
