Eestis kuulub tantsuõpe huvikoolis või -ringis mitteformaalse hariduse, kutse- ja kõrgkoolis formaalse hariduse juurde. Kui tasemeõppes[1] õppekava läbida, lõpeb see kvalifikatsiooni ja valdkondliku ekspertsuse tunnustamisega. Kutse- ja kõrghariduses on aktiivselt kasutusel VÕTA[2] süsteem, mis toetab formaalõppe[3] ja mitteformaalõppe[4] lõimimist tasemeõppe viimastel astmetel.
Mitteformaalõppes tantsu õppides ei järgne sellele üldjuhul tunnistust, mis kinnitaks formaalõppe pakkujale õpitulemusi, mida soovi ja võimaluse korral võiks üle kanda. Sellegipoolest on tantsuõppes tegemist õpilase annete arendamise ja õppevõimaluste mitmekesistamisega. Õpitulemusi üle kandes luuakse võimalus ka õpikoormuse vähendamiseks.
Haridusvaldkonna arengukava[5] toob välja, et aastaks 2035 soovitakse jõuda selleni, et haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja liikide vahel ning et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu vajadustele. Selle tulemuseni jõudmiseks on vaja rakendada personaliseeritud õpet[6] ning teadlikult ja süsteemselt lõimida formaal- ja mitteformaalõpet (edaspidi vastavalt FÕ ja MFÕ).
Riigikogusse on suunatud Haridusseaduse ja Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, kus on muudatused ka FÕ ja MFÕ lõimingu osas – on suurem võimalus, et FÕ-MFÕ lõiming on üleriigiliselt õpilasele kättesaadav. Kui Riigikogu eelnõu ettepanekud heaks kiidab, saavad muuhulgas defineeritud nii FÕ kui MFÕ ning üldhariduses peab kool hakkama arvestama mitteformaalõppes või teises haridusasutuses omandatud teadmisi, kui vastav avaldus esitatakse.
FÕ ja MFÕ süsteemse lõimingu juurutamise eesmärk on pakkuda kõigile õppijatele võrdseid võimalusi nende õpiteel. Seda selleks, et igaühe MFÕ-s omandatu oleks FÕ-s teadvustatud, tunnustatud ja arvesse võetud (ja mitte tingimata kõike korraga). Eesmärk ei ole see, et kõik MFÕ-s osalevad õppijad oma teadmisi täies mahus FÕ-sse üle kandma hakkaksid, aga kattuvate õpitulemuste puhul peab see võimalus kättesaadav olema. Õpitulemuse ülekandmine ei toimu automaatselt, vaid õpilase või tema esindaja avalduse alusel.
Luues õppijatele võimaluse omandatud teadmisi üle kanda, väheneb õppeprotsessi duubeldamine ning nii õppuri kui õpetaja koormus. Samuti võiks juurduda taristu ühine kasutamine, eriti väiksemates omavalitsustes, kus hajaasustusel on oma roll õpilaste MFÕ-sse jõudmisel.
Noortevaldkonna arengukava[7] seab sihiks suurendada võimekust süvitsi toetada noorte oskuste, teadmiste, hoiakute, mõtestatud õppimise ja tugevuste arengut eri valdkondades, tagades nii noorsootöös kui ka noorte huvihariduses omandatud pädevuste mõtestamise, väärtustamise, arvestamise ja tunnustamise (eeskätt formaalhariduses).
Eesti koolides seni enim kasutatud FÕ ja MFÕ lõimingu rakendamise viisid on:
– MFÕ-s omandatu arvestamine kooli õppekava osana (sh põhikooli valikõppeaine või gümnaasiumi valikkursuse läbimine ja III kooliastme kohustusliku loovtöö tegemine väljaspool kooli);
– kooli õppekava elluviimine MFÕ keskkonnas;
– huviala[8] õpe koolipäeva osana.
Oluline on nende rakendamise juures see, et õpilasel oleks MFÕ-s osalemise juures arvestatud tema vaba tahtega ehk et n-ö kohustuslik vaba valik ei ole lõpuni õige lahendus. Teisalt peab andma noorele võimaluse erinevate valikutega tutvumiseks, et ta leiaks oma tee ning langetaks MFÕ valikud vastavalt oma huvidele.
FÕ ja MFÕ lõimingut ei tohiks segamini ajada ainetevahelise lõiminguga. Üks ei välista teist, aga need ei ole samad. Mõlema lõimumise puhul on oluline hoida või taasluua õpilase motivatsiooni hariduse omandamisel, kuid ainetevahelise lõimumise puhul on põhitähelepanu erinevate valdkondade teadmiste ühendamisel ja tervikpildi loomisel. FÕ ja MFÕ lõimingu puhul võib tähelepanu hoida samas kohas, kuid eelkõige toetab see protsess FÕ-st väljaspool omandatud teadmiste kaasavõtmist haridusteele.
FÕ ja MFÕ lõimimine pole Eestis midagi uut, küll aga on selle kättesaadavus erinevates koolides väga erinev. Selleks, et üleriigiliselt saaks olema sama arusaam FÕ ja MFÕ lõimingust, on kooskõlastamisel FÕ ja MFÕ lõimingu kontseptsioon, mille kinnitamisele järgnevad tegevuskava põhjal ka tegevused. Üks esimesi tegevusi on metoodilise juhendmaterjali väljatöötamine, et iga haridusasutus ei peaks n-ö oma jalgratast leiutama hakkama.
Nii kontseptsiooni, tegevuskava kui juhendmaterjali algpunktiks on 2021–2023 läbi viidud projekt „Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega“[9], mille raportid annavad hea ülevaate praegustest vajadustest süsteemse FÕ-MFÕ lõimingu elluviimisel. Paljuski võib tegemist olla rätsepalahendustega[10], mistõttu ei plaanita riigipoolselt ette anda selliseid lahenduskäike, mida modifitseerida ei saa.
Projekti käigus tuvastatud probleemid, mis takistavad üleriigiliselt sarnastel alustel lõimingu rakendumist, on järgmised.
- Lõimingust on madal teadlikkus ning erinev arusaam ja see teeb keeruliseks erinevate osapoolte motiveerimise lõimingu protsessis osalemiseks.
- Nii inim- kui rahalisi ressursse on vajaminevast vähem, paljud KOV-id ei panusta teadlikult lõimingusse üldse.
- MFÕ ja FÕ õppekavad on koostatud erineva ülesehitusega, mistõttu on õpiväljundite võrdlust keeruline teha.
- MFÕ kvaliteet on ebaühtlane, puuduvad kvaliteedimõõdikud ja vahendid seireks.
- Digitaristu ei toeta lõimingut.
- Õppijakeskne lähenemine on vähe rakendatud.
FÕ-MFÕ üleriigilise süsteemse lõimingu rakendustegevused olukorra parendamiseks toimuvad 2024.–2029. a. Tegevuste elluviimisel peetakse silmas eelnevalt välja toodud probleeme. Probleemide lahenduse algpunkt aga ei paikne ainuüksi riigitasandil, oma panuse õnnestumisse peavad andma ka kohalikud omavalitsused ning FÕ ja MFÕ elluviijad. Kogu protsessis on oluline roll koostööl, ühepoolselt pole võimalik FÕ-MFÕ lõimingut ellu viia. [1] Tasemeõpe – institutsiooniline õpe, mille eesmärk on viia õppuri haridustase vastavusse järgmise õppeastme alustamise nõuetega. (Haridussõnastik) [2] VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine; https://www.hm.ee/v%C3%B5ta. [3] Formaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud õpe, mis toimub õppekava alusel alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduses ning mille läbimist tunnustatakse üldjuhul haridusliku kvalifikatsiooniga. (Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine); https://dok.hm.ee/et/document.html?id=f3bc16f3-9f0e-4e67-a978-9b1f8a6baf7e. [4] Mitteformaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtlik õpe, mis võib toimuda õppekava alusel. Mitteformaalõppe võimalusi pakuvad eeskätt noorsootöö, huvihariduse ja täiskasvanute täienduskoolituse asutused ja organisatsioonid. (Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine); https://dok.hm.ee/et/document.html?id=f3bc16f3-9f0e-4e67-a978-9b1f8a6baf7e. [5] Haridusvaldkonna arengukava; https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#haridusvaldkonna-are. [6] Personaliseeritud õpe – isiku aktiivne enese eesmärgistatud ja juhitud õpiprotsess, mis järgib tema õpivajadusi, tugineb eelteadmistele, kogemustele ja huvidele. (Haridussõnastik) [7] Noortevaldkonna arengukava 2021–2035; https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#noortevaldkonna-aren. [8] Huviala – tegevus- või ainevald, mis kedagi huvitab; https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/huviala/1. [9] Uurimisprojekt „Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega''; https://www.hm.ee/noorte-edu-toetuseks-voimekuse-arendamine-mitteformaaloppe-loimimiseks-formaaloppega-2021-2023. [10] Rätseplahendus – konkreetse juhtumi jaoks leitud idee ja selle teostus (vastandatult nt standardsele lahendusele). (Sõnaveeb)
