Eesti Tantsunõukogu loodi 2011. aastal Eesti Tantsuhariduse Liidu eestvedamisel eesmärkidega arendada tantsuvaldkonnas tegutsevate institutsioonide ja organisatsioonide ühistegevust, seista liikmete ja valdkonna ühiste huvide eest, propageerida Eesti tantsukunsti ja väärtustada selle kõiki avaldumisvorme, käsitleda tantsuelu olulisi küsimusi ja probleeme ning leida neile võimalikke lahendusi ja kaasata nii oma liikmeid kui avalikkust Eestis tantsuvaldkonna arendamisse. (põhikirja p. 2)
2016. aastal kuuluvad ETNi järgmised organisatsioonid: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Tantsuagentuur, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Tantsuspordi Liit, Tallinna Ülikool, Fine5 Tantsuteater, Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Tantsuteater, MTÜ Teine Tants/Kanuti Gildi Saal, MTÜ Eve Stuudio ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Organisatsioonid, kes tunnevad, et neid huvitab tantsuvaldkonna areng, on jätkuvalt oodatud kaasa mõtlema. Ühendust saab võtta kirjutades meiliaadressile eesti.tantsunoukogu@gmail.com.
Tantsunõukogu käib koos kord kuus. Kohtutud on nii Kultuuriministeeriumi kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikega, räägitud KULKA sihtkapitalide liikmetega, soovitatud ja valitud tantsuinimesi erinevatesse töögruppidesse ning vaieldud ja arutatud kõigil tantsu puudutavatel teemadel. Vahel isegi tundub, et mõni probleem leiab lahenduse, aga seda tunnet, et töö tehtud saab, pole kunagi olnud ja nähtavasti ei tulegi. Tantsuvaldkonna propageerimine, väärtustamine ja rahastamine on jätkuvalt aktuaalsed teemad ja vajadus jätkata kooskäimist on endiselt olemas.
Järgnevalt olen küsinud Eesti Tantsunõukogu liikmetelt kaks küsimust, et laiema üldsusega jagada erinevate organistasioonide nägemust meie tantsumaastiku rõõmudest ja muredest.
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit:
Millised on Eesti tantsumaastiku kitsaskohad, mille lahendamine on hädavajalik?
- Tantsuõpetajate ja tantsukunstnike eri- ja ametialaste huvide eest seismine – loominguliste, ametialaste ja autoriõiguslike huvide ning palga- ja sotsiaalhuvide kaitsmine.
- Tantsuspetsialisti kutsestandardi väärtustamine ja propageerimine. Tantsuspetsialisti kutse kui kvaliteedimärgi kehtestamine pädevast ja heast tantsuõpetajast.
- Tantsuinimeste kaasamine ühiskonna erinevatesse tegevusaladesse ja valdkondadesse. Laiapõhjaline erialaste teadmiste rakendamine kogu ühiskonnas.
- Teavitus- ja selgitustöö, et tantsukunst on oluline etenduskunstide vorm ühiskonnas.
- Koostöö erinevate partneritega (Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuurikoda, Kutse Koda, TÜ VKA, TLÜ) ja teiste erialaliitudega. Vajadus suuta tagada materiaalne toetus erialaliitude igapäevaseks tegutsemiseks ja üle Eesti erinevate tantsufestivalide korraldamiseks (Notafe, Uus Tants, Tantsunädal).
Milline on teie motivatsioon osaleda Tantsunõukogu tegevuses ja Eesti tantsukunsti edendada?
Võimalus on korrapäraselt omavahel kohtuda ja arutada päevakajalisi teemasid. On olemas ühine lähenemine ja arusaam ning kõigi liikmesorganisatsioonide soov kaasa rääkida ja südant valutada, et tantsumaastik muutuks nähtavamaks ka ühiskonna jaoks. Üheskoos on hääl mõjukam, loomaks kontakte erinevate riiklike asutustega. Tantsunõukogu on kui tantsuvaldkonna esindusorgan.
Eesti Tantsuagentuur:
Millised on Eesti tantsumaastiku kitsaskohad, mille lahendamine on hädavajalik?
- Erahuvihariduse alarahastatus.
- Kaasaegse tantsu maine ühiskonnas.
Milline on teie motivatsioon osaleda Tantsunõukogu tegevuses ja Eesti tantsukunsti edendada?
- Valdkonnasisene infovahetus ja vajadusel ka võimalus valdkonnaüleseid seisukohti võtta.
Sõltumatu Tantsu Lava:
Millised on Eesti tantsumaastiku kitsaskohad, mille lahendamine on hädavajalik?
Selleks, et valdkond saaks areneda professionaalselt ja järjepidevalt, on tantsumaastikul veel mitu olulist kitsaskohta, mis tuleks ületada.
Esimesena tooksin välja professionaalsete tantsijate-koreograafide töötingimuste puudumise, mille all pean silmas vabalt kasutatavaid stuudioid ja regulaarseid enesetäiendamisvõimalusi nii liikumissessioonide, töötubade kui meistriklasside jm kogemuste vahetamise kaudu.
Puudu on koostööst etenduspaikade ja näiteks Tallinna Ülikooli tantsutudengite vahel.
Puudu on ka rahast, et võimaldada STLil kasutada 100 protsenti tantsukunsti tarbeks ja tagada selle tehniline teenindamine nii inimtööjõu kui tehniliste vahenditega.
Puudu või pigem liiga vähe on tantsukunstile pühendunud inimesi, kes tagaksid kriitilise massi olemasolu selle valdkonna professionaalseks arenguks.
Milline on teie motivatsioon osaleda Tantsunõukogu tegevuses ja Eesti tantsukunsti edendada?
STLi jaoks on tantsunõukogu eelkõige ühisplatvorm, mille kaudu kujundada välja ühiseid seisukohti ja vaielda läbi valdkondlikud prioriteedid, toetada üksteist ning jagada infot.
Tallinna Tantsuteater:
Millised on Eesti tantsumaastiku kitsaskohad, mille lahendamine on hädavajalik?
Kiiremas korras tuleks välja arendada toetuste ja stipendiumite süsteem (nagu spordil ja muusikal), et loojad valdkonda püsima jääksid. Professionaalseid organisatsioone tuleb toetada laiemalt, kui seda hetkel tehakse.
Milline on teie motivatsioon osaleda Tantsunõukogu tegevuses ja Eesti tantsukunsti edendada?
Motivatsioon tuleb isiklikult pinnalt. Tallinna Tantsuteater on meie liikmetele ja kaastöötajatele vahend valdkonna arendamisel, tutvustamisel, edendamisel jms. Kõrvaltvaatajana on hea näha vigu, ent siis on ainuõige leida endas jõudu ja asuda valdkonda ning seeläbi Eesti kultuurimaastikku muutma.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia:
Millised on Eesti tantsumaastiku kitsaskohad, mille lahendamine on hädavajalik?
Tantsuõpetaja peaks olema koolis nagu päris õpetaja. See kõlab veidralt, aga tantsuõpetaja töötab koolis ringijuhendajana ja saab palju vähem palka kui näiteks matemaatikaõpetaja ning päris täisväärtuslikult teda ka ei võeta. Hea on, kui tantsuõpetajale üldse koolis tööd leitakse. Rahvatants on tore, aga millal puutub inimene kokku esmakordselt kaasaegse liikumiskultuuri ja tantsulise mõtlemisega? Kahtlemata peaks see olema üldhariduse osa.
Milline on teie motivatsioon osaleda Tantsunõukogu tegevuses ja Eesti tantsukunsti edendada?
Igasugune tegevus vajab ju „omade“ tuge. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ühendab kahte skeenet – tantsuharidust ja etenduskunsti. Nii näen ma meie rolli ka Eesti Tantsunõukogus ja Eesti tantsukunstis.
TLÜ ja Fine5 Tantsuteater:
Millised on Eesti tantsumaastiku kitsaskohad, mille lahendamine on hädavajalik?
Vastuseid ootavad mitmed küsimused:
- Varasematel kümnenditel on loodud mitu tantsu arengukava. Mis on teostunud arengukavadest? Mis on jäänud arengukavades täitmata ja miks?
- Millised on Eesti elukutseliste tantsukunstnike jätkusuutlikku loometegevust ja arengut riiklikult toetatud tegevused ja vormid?
- Miks on etenduskunstidele eraldatud riiklikust toetusest suunatud tantsukunsti toetuseks vaid kaduvväike summa?
- Millised on noorte tantsijate jätkusuutliku professionaalse arengu võimalused ja perspektiivid Eestis?
- Millised on kogenud ja ennast tõestanud professionaalsete tantsijate arenguvõimalused ja perspektiivid Eestis?
- Millised on koreograafide arenguvõimalused ja perspektiivid Eestis?
- Millised on Eesti tantsukõrghariduse õppetegevuse ja etendustegevuse eelarvelised võimalused?
- Millised on toetusprogrammid tantsuhuvihariduse arendamiseks Eestis?
- Milliseid uuringuid on läbi viidud tantsukunsti probleemidest nii harrastustegevuse kui professionaalse tasandi kohta?
Milline on teie motivatsioon osaleda Tantsunõukogu tegevuses ja Eesti tantsukunsti edendada?
Fine5 Tantsuteatrit iseloomustab järjepidev ja mitmekülgne professionaalne töö kaasaegse tantsukunsti valdkonnas alates 1992. aastast.
Fine5-i motivatsioon:
- Luua võimalustest lähtuvalt keskkond järjepidevaks koostööks tantsukunsti süvitsi suhtuvate ja seda mõtestavate arenguvõimeliste loovisikutega, kellega koos loomingulisi otsinguid, lavastusi, sündmusi ning hariduslikke ettevõtmisi ellu viia. Nende tegevuste kaudu huvitab meid tantsumõtlemise arendamine, uute loominguliste väljakutsete vastuvõtmine, tantsupubliku kasvatamine, uute tantsust huvitatud inimeste kaasamine ning tantsukunsti tutvustamine nii Eestis kui ka välismaal.
- Väärtustada koreograaf-lavastaja ja tantsija tööspetsiifikat ning toetada töömahukaid protsesse. Pakkuda arenguvõimelist ja loomingulist töökeskkonda järjepidevateks loominguliseks tööprotsessideks tantsukunstnikele, kes soovivad reflekteerida ennast kaasaegses maailmas tantsukunsti kaudu, on motiveeritud ja näevad endas potentsiaali tööks liikumise kui selle etenduskunsti peamise meediumiga ja selle loominguliseks taasavastamiseks ning on analüütilise mõtlemise ning avatud meelega loojad.
- Väärtustada tantsuõpetaja tööd ja aidata kaasa tema töö märkamisel ja arengul.
- Organiseerida ja kureerida tantsukunstisündmusi ning -üritusi.
Täna motiveerib Fine5i tegevust 24 tegevusaasta jooksul loomingulises, pedagoogilises ja organisatoorses töös saavutatu, partnerid ja kolleegid nii Eestis kui väljaspool Eestit ning tõsiasi, et palju tantsijaid, kellega me koostööd oleme teinud, on vaatamata projektipõhisusele meiega koostööd järjepidevalt jätkanud. Motiveerib see, et paljud tegijad on endiselt aktiivselt osalemas Eesti tantsuelu kujundamises nii tantsijate, koreograafide kui ka õpetajate ja organisaatoritena.
TLÜ
Kitsaskohad kõrghariduse vaatevinklist (lisaks eespool väljatoodule):
Inimene, kes loodud liikuma, tegeleb tantsuga vaatamata kõigele – tal on oma sisemine tuli, mis vajab põlemist. Miks me häbeneme olla haritud tantsukunstnikud ja kehapildi täiuslikud tundjad? Selle teekonna kaudu meieni jõudvaid teadmisi ja kogemusi on võimalik mitmeti rakendada ja alati selles valdkonnas ka edasi areneda. Vaadeldes, kui suur on näitekunsti-, kinokunsti- ja muusikaturg, siis et olla selles pildis võrdväärne tegija, peaks olema tantsukunstile ka võrdväärne toetus. Toetus on poliitiline otsus, mida saavad mõjutada vaid tegijad ise. Seega peamine kitsaskoht: kui oleme välja öelnud, mida me tahame, siis tuleb selle eest ka seista ja otsustusmehhanisme mõjutada.
TLÜ-s on koreograafiat õpetatud alates 1976. aastast ja tänaseks on loodud tugev ja arenguvõimeline struktuur, mille MA ja BA õppekavad on pidevas arenguprotsessis ja koostöös rahvusvaheliste võrgustikega nii pärimustantsu kui ka kaasaegse tantsu suunal; loodud on võimalused etendustegevuseks TLÜ Stella Teatris; õppejõudude seas on tunnustatud Eesti ja välisõppejõudude kõrval paljud oma kooli vilistlased ning paljud kooli lõpetanud osalevad aktiivselt ja tulemuslikult mitmekülgse tantsumaastiku kujundamises Eestis ja väljaspool Eestit. See kõik motiveerib ja inspireerib.
