Küsimustele vastab Lii Ainsalu, kes on Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu juhatuse liige.
Miks peaks keegi taotlema tantsuspetsialisti kutset?
Kutsekoja koduleht (http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteem) ütleb, et ”Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.”
Tantsuga tegelevatele inimestele, kellel pole erialast haridust, oleks tantsuspetsialisti kutse tõestuseks tema kompetentsusest. Hetkel paraku meie tööandjad ei nõua seda ega oska ka nõuda, kuid kutsetunnistus võiks ühel hetkel muutuda selliseks dokumendiks, millega arvestatakse – see oleks tööandjale kvaliteedigarantii.
Kogu tantsumaastikule annaks kutsestandard korrastatuse.
Millal see võiks juhtuda?
Juhtub tulevikus, kui me ise oma järjepideva rääkimise ja tegutsemisega oleme suutnud tõestada kutsestandardi olulisusust ja vajalikkust. Algus on tehtud, “Tantsuspetsialisti kutsestandard” loodud, väljaandmise õigus saadud ning Viljandi Kultuuriakadeemia saab sellest kevadest tantsueriala lõpetanutele välja anda lõputunnistusega koos ka esmase kutsetunnistuse. Kõik lõpetajad saavad endale taseme 6. Kasvab peale põlvkond, kes ehk hakkab aina rohkem aru saama, et seda “paberit” on vaja oma tööelu edenedes. Kutsestandard vastab Euroopa normidele, on garantiiks välismaal tööd otsides ja töötades. Päris palju on Eestis ilma tantsu kõrghariduseta õpetajaid, kutse annaks neile garantii.
Kas tantsulise kõrghariduse korral on tantsuspetsialisti kutse vajalik?
Esmapilgul tundub, et mitte. Pikka aega töötades võiks tekkida vajadus oma töid ja mõtteid korrastada. Kõrgema kutse taotlemine nõuab oma senise töö analüüsi ja annab hea võimaluse ennast kõrvalt vaadata/mõtestada.
Soovides saada mentoriks, oleks kutsetunnistus kindlasti vajalik.
Mis on kutsetunnistuse suurem eesmärk?
Õpetajale pakub kutse taotlemine võimalust oma õpetamise metoodikad üle vaadata ning analüüsida enda plusse ja miinuseid. Kindlasti on õpetajal võimalus ennast tantsumaastikul rohkem tutvustada, sest kutsekomisjoni kuuluvad valdkonna kompetentseimad esindajad.
Riiklikul tasandil on kutsetunnistus võimalus turu reguleerimiseks. Ideaalis võiks kutsestandardi 7–8 taseme tantsuõpetaja palgamäär olla võrdsustatud koolisüsteemiõpetaja omaga. Praegu see paraku nii ei ole. Koolis töötades on tantsuõpetaja huvihariduse spetsialist või ringijuht. Teadmine, et tantsuspetsialist on sama oluline kui matemaatikaõpetaja, võiks saada normiks. Loodan, et kui sellest piisavalt kaua ja järjekindlalt rääkida, siis ehk kunagi on see teostatav. Selgitamine ja rääkimine on aga kutse väljaandja Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu (ETTL) teha.
Meie erialal on teatud hulk inimesi, kes võiksid olla mentorid. Rahvatantsus see süsteem toimib, sama võiks ka kaasaegses tantsus olla.
Samuti tekib liidul kui kutse andjal parem ülevaade õpetajatest ja õpetamise tasemest. Praegu puudub peaaegu täielikult ülevaade näiteks lasteaedade tantsuõpetusest. See turg on väga segane. Eriti lasteaias peaks õpetaja hästi teadma, mida ja kuidas õpetada. Kutsestandardis nõutavad kompetentsid on tantsuõpetuse AB ehk siis elementaarsed teadmised tantsumaastikul toimetamiseks.
Kuidas kutsetsandardit populariseerida?
Rääkida, rääkida ja rääkida. Alustada laiemat selgitustööd nii oma liidu sees kui ka kõigis tantsuga tegelevates organisatsioonides. Leida see “präänik”, mis paneks inimesed just seda kutset tahtma. Noorsootöötaja kutse polnud ka väga populaarne, aga kui lisandus laagrikasvataja lisakompetents, asjad muutusid. Ka meie peame leidma oma “prääniku”.
Kuidas taotleda koreograaf-lavastaja kompetentsi?
Tantsuspetsialisti kutse väljaandjaid on kaks: rahvatantsu spetsialisti kutset annab välja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS), kaasaegse tantsu spetsialisti ning ladina ja standardtantsu spetsialisti kutset ETTL. Reegel on, et kutsekompetentsust hindab ja kutsetunnistusi väljastab üks organisatsioon. ERRS ja ETTL koos suutsid Kutsekoda veenda, et meie erialal on kaks väljaandjat väga vajalik. Sellepärast tegi Kutsekoda “Tantsuspetsialisti kutsestandardi” struktuuris muudatuse ja eemaldas koreograaf-lavastaja spetsialiseerumise suuna, mis oli algselt eraldi. Muudatuse tulemusena on võimalus kõigil kolmel spetsialiseerumise suunal soovi korral tõendada koreograafia loomist ja lavastamist. See on nüüd kõrvalkompetents, mida saab taotleda alates tantsuspetsialist tasemest 6.
Kutsestandard ja kunstnik?
Täiesti mõeldav kooslus. Päris võrdusmärki vahele ei paneks, eks igaüks peab ise ära tundma vajaduse ja õige hetke.
Kutsekoja kodulehel (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10556786) on kirjas: ”Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda.”
Kas on ka plaanis lisastandardeid tekitada?
Hetkel ETTLil kui väljaandjal seda mõtet ei ole. Näeme vajadust olemasolev käivitada. Piisava huvi korral same olla abiks asjaajamisel. Olen kuulnud, et jutuks on puuduv tantsija kutsestandard. “Tantsuspetsialisti kutsestandardit” koostama asudes uurisime selle vajadust, aga ju ei leidnud õigeid inimesi üles.
Nüüdseks on tulnud ettepanek lavatantsude (show, estraad, karaktertantsud) spetsialiseerumise suuna vajaduseks. Esimesel võimalusel võtame selle asja ette.
Kes kuuluvad kutsekomisjoni?
Kutsekomisjoni kuuluvad hetkel kompetentseimad ja parimad valdkonna esindajad.
Mida peab taotlemiseks tegema?
Kõige olulisem on kokku panna portfoolio ehk siis taotleja nägemus oma kõige olulisematest tehtud töödest, mis peegeldab taotleja kõige paremaid külgi.
***
Tantsuspetsialisti kutsest
Vastavalt Kultuuri Kutsenõukogu 21.05.2015 koosoleku otsusele nr 24 kuulutati tantsuspetsialisti kutsete (v.a rahvatantsu spetsialisti spetsialiseerumine) andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Tantsuhariduse Liit (alates 2016. aasta jaanuarist Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit).
Kutse andja õigus omistatakse konkursi võitjale viieks aastaks ning vastavalt kutsestandardile on tantsuspetsialisti kutsel (v.a rahvatantsu spetsialisti spetsialiseerumine) neli erinevat taset:
Tantsuspetsialist tase 5
(kaasaegse tantsu spetsialist; ladina ja standardtantsu spetsialist) on loovisik, kellel üldjuhul on keskharidus ja erialane praktiline töökogemus (võib vajada juhendamist).
Tantsuspetsialist tase 6
(kaasaegse tantsu spetsialist; ladina ja standardtantsu spetsialist) on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja, kellel on erialane kõrgharidus, vähemalt 5-aastane töökogemus konkreetse spetsialiseerumisega. Erialase kõrghariduse mitteomamisel on vajalik erialane täienduskoolitus/ümberõpe vähemalt 120 tunni mahus ja vähemalt 5-aastane töökogemus konkreetse spetsialiseerumisega.
Tantsuspetsialist tase 7
(kaasaegse tantsu spetsialist; ladina ja standardtantsu spetsialist) on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja, kes on seotud tantsukunsti viljelemise ning valdkonna arendamisega. Tal on üldjuhul erialane magistrikraad (või sellega võrdsustatud haridus antud valdkonnas) ja vähemalt 10-aastane töökogemus konkreetse spetsialiseerumisega. Kasuks tuleb erialane loometegevus ja/või uurimistöö ning tegevus koolitajana tantsuvaldkonnas. Erialase kõrghariduse mitteomamisel on vajalik kõrgharidus mõnes muus valdkonnas, erialane täienduskoolitus/ümberõpe vähemalt 120 tunni mahus ja vähemalt 10-aastane töökogemus konkreetse spetsialiseerumisega. Kasuks tuleb erialane loometegevus ja/või uurimistöö, tegevus koolitajana tantsuvaldkonnas.
Tantsuspetsialist tase 8
(kaasaegse tantsu spetsialist; ladina ja standardtantsu spetsialist) on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja, mentor ja/või koolitaja. Tal on üldjuhul doktorikraad või magistrikraad (või sellega võrdsustatud haridus antud valdkonnas) ja vähemalt 20-aastane töökogemus konkreetse spetsialiseerumisega. Vajalik on erialane loometegevus ja/või uurimistöö.
Rahvatantsu spetsialisti spetsialiseerumise kutset saab taotleda ERRSi kaudu.
Tantsuspetsialisti kutse (v.a rahvatantsu spetsialisti spetsialiseerumine) taotlemiseks on vaja esitada järgmised dokumendid (elektrooniliselt või paberkandjal):
1) kutsekvalifikatsiooni taotlemise kirjalik avaldus,
2) isikut tõendava dokumendi koopia (pass või ID-kaart),
3) maksekorraldus või muu kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta,
4) haridustase – haridust tõendava(te) dokumendi(dokumentide) koopia(d),
5) täiendkoolitus või varasem kvalifikatsioon – täiendkoolitus(t)e läbimist või varasemat kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad,
6) portfoolio (erialast loomingulist tegevust tutvustav mapp, sh audio- ja videonäidetega).
Kõik taotlemiseks vajalik info ja lisadokumendid on kättesaadavad ETTLi koduleheküljel alates 1. juulist 2016.
Dokumentide esitamise tähtaeg tantsuspetsialisti kutse taotlemiseks (v.a rahvatantsu spetsialisti spetsialiseerumine) on 7. oktoober 2016.
Lisainformatsioon tantsuspetsialisti kutse taotlemise kohta:
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit
Sille Ardel
tantsuliit@gmail.com
+372 53499219
www.tantsuliit.ee/kutsestandard
