Koolitants uues kuues
Möödunud aastal täitus Eesti suurimal koolinoorte tantsufestivalil Koolitants 20 aastat. Kaks kümnendit Eesti noori ja nende juhendajaid omaloomingulisi tantse looma inspireerinud festivali korraldusmeeskond leidis, et aeg on küps, et värskendada festivali formaati. Omaloominguliste tantsude loomine ja nende esitamine on tänu Koolitantsule saanud tantsuhuviliste loomulikuks tegevuseks.
Tänavu astus Koolitantsu festival sammu edasi ja andis noortele võimaluse teha tutvust tantsu kui etenduskunstiga ja panna ennast proovile tantsijana. Nii lükatigi Koolitantsu festival käima uues kuues. Omaloominguliste tantsude asemel näitasid Eesti noored tantsijad Koolitantsul hoopis oma isiklikke tantsuoskusi ja kohanemisvõimet. „Pakkusime noortele võimalust katsetada n-ö päris tantsija elustiili. Noored saavad võimaluse esineda suures tantsulavastuses ja osaleda selle loomisprotsessis professionaalsete koreograafide käe all,“ võtab Eesti Tantsuagentuuri produtsent Doris Feldmann formaadi muudatuse lühidalt kokku.
Ettevõtmise võtmeks on lavastust loovad koreograafid
Mõte festivali formaadis tantsulavastus luua on küllaltki ambitsioonikas. Kuidas ja millest kümnete tantsijatega lavastus teha? Lahenduse võtmeks sel puhul on lavastust loovad koreograafid. „Kriteerium, millele kõik koreograafid pidid vastama, oli võimekus mõista ja tegutseda mitmes tantsužanris. Koreograafid loovad tantsulavastuse koos ning seetõttu peab kõigil olema arusaamine, kuidas erinevad žanrid töötavad, et olla võimelised koos lavastust looma. Hästi tehtud töö on hästi tehtud igas žanris,“ kirjeldab Raido Bergstein koreograafide valikuprotsessi.
Pärast pikki arutelusid valiti välja Argo Liik, Liisa Laine, Olga Privis ja Tuomo Railo. „Me oleme väga õnnelikud, et meil õnnestus just selline kunstiline meeskond leida. Tegemist on suurepäraste koreograafidega, kellel on väga huvitav käekiri, korralik kogemustepagas ning energia ja kirg luua uusi tantse koos noortega ja noortele,“ on Raido tehtud valikuga rahul.
Koolitantsu maakondlikel tantsupäevadel tantsiti end lavastusse
Kui koreograafid olid olemas, polnud muud kui leida need noored tantsijad, kes sobivad seekord valmivasse tantsulavastusse kõige paremini. Nii toimusid harjumuspärastel Koolitantsu maakondlikel tantsupäevadel ettevalmistatud tantsude esitamise asemel hoopis tantsutöötoad.
Festivalil osalevad noored said valida nelja erineva tantsužanri töötoa vahel: vabatants, show– ja tänavatantsud, estraad ja Eesti-teemaline tants. Meelepärases tantsužanri töötoas õppisid noored Koolitantsu koreograafide ja nende abiliste käe all uusi liikumisviise ning said näha, kuidas ja mis tasemel tantsivad teistes tantsukoolides õppivad noored.
Uute väljakutsete ja silmaringi laiendamise kõrval oli maakondlikel tantsupäevadel osalejate suurem eesmärk aga loomulikult tantsida end Koolitantsu lavastusse. Iga maakondliku tantsupäeva lõpuks hõigatigi välja nende tantsijate nimed, kes koreograafidele silma jäid. Koolitantsu Kompaniisse tantsis end 64 noort tantsijat üle Eesti. Kokku osales sel aastal festivalil 4.–12. klassideni poolteist tuhat noort.
Lavastus tuleb noortest ja noortele
Nii paljude tantsijatega tantsulavastuse ettevalmistamine pole sugugi lihtne. Ent Koolitantsu meeskond end sellest heidutada ei lasknud. Doris Feldmanni sõnul ei tasu keskenduda probleemidele ja sellele, mis kõik juhtuda võib. “Oluline on anda noortele võimalus, teha see asi ära!” leiab Feldmann. Ja ära see tehtigi – augusti alguses veetis Koolitantsu Kompanii koos koreograafide Argo, Liisa, Olga ja Tuomoga kaheksa päeva Kääriku Spordi- ja Puhkekeskuses, kus toimus tantsulavastuse “Esimene lend” prooviperiood.
Koreograafid hakkasid Käärikul toimuvaks prooviperioodiks ettevalmistusi tegema juba kevadel. Kõigepealt lepiti kokku lavastuse üldises teemas: lavastus tuleb noortest ja noortele. Et Koolitants teeb tänavu koostööd vägivallavastase kampaaniaga “Ava silmad”, siis otsustati lavastusse sisse tuua ka sõnum üksteisest hoolimisest, sallivusest ja avatusest. Koreograafid leppisid kokku, et igaüks teeb oma žanris 10-minutilise bloki.
Me teeme õiget asja!
Käärikul proove tehes kasvas kõigis arusaamine ja tunne, et tehakse õiget asja. Tuomo sõnul on lavastuse tugevuseks just see, et see koosneb nii paljudest erinevatest žanritest. Liisa tõi lavastuse tugevusena välja selle mõttevabaduse: vaadates lavastust selle taustast midagi teadmata, tekivad kindlasti mingid omad mõtted ja seosed. Teisalt aga saab aru ka sellest mõttest, mida koreograaf on edastada soovinud.
Et lavastuses on erinevad žanrid ja see on kokku pandud erinevate koreograafide koostöös, on lavastust pidevalt põnev jälgida – näeb erinevaid karaktereid, žanreid, liikumiskeelt. Dorise sõnul hakkab aga lavastus mängima vaataja emotsioonidega. “Kindlasti toimib see, et noored ise on lavastuses nii entusiastlikud ja tõmbavad oma energiaga nii endid kui vaatajad käima. Lavastuses näeb nii väikeseid kui suuri tantsijaid. Näeb soolosid, duette, ühistantse. Laval ei ole liikuvat massi, keegi ei ole “tagumise rea taustafoon”. Kõigil on oma roll. See teeb sellest lavastusest hästi isikliku ja kaasahaarava tüki,” jagab Doris oma muljeid.
Prooviprotsess vaimustas nii koreograafe kui tantsijaid
Prooviperioodi lõpuks jäid kõik koreograafid saavutatuga rahule. “Me oleme täpselt seal, kus vaja,” rõõmustab Olga, “võibolla isegi natuke kaugemal!” Intensiivse töötoa formaadis prooviperiood on kõigi koreograafide meelest parim variant lavastuse ettevalmistamiseks. Eks see ole raske ja väsitav, aga muud moodi pole võimalik ka head tulemust saada. Kui koreograafid ise on selliste intensiivsete tantsupäevadega harjunud, siis noorte vastupidavuse pärast tunti ikka muret. Ent nii suured kui ka väikesed pidasid vapralt vastu.
Koolitantsu Kompanii noored jäid prooviperioodiga rahule. Noorte sõnul oli prooviperiood väga tore ja hea kogemus. Raskusest ja väsimusest polnud noorte muljetes jälgegi. Südamele jäi hoopis see, et oleks tulnud kõigiga kohe alguses sõbraks saada ja rohkem trenniriideid kaasa võtta.
Lavastus tuleb kindlasti “Äge!” ja “Lahe!” ja “Väga tore!”
Mismoodi lavastus aga lõplikult välja kukub ja mida see endast kujutab, saab näha juba 27. septembril Tallinnas Salme Kultuurikeskuses, seejärel 2. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas ja 3. oktoobril Tartu Vanemuise teatris. Koolitantsu Kompanii noored ootavad kõiki pikisilmi tantsulavastust “Esimene lend” vaatama, sest see tuleb kindlasti “Äge!” ja “Lahe!” ja “Väga tore!”
P.S. Festival Koolitants 2016 toimub kahes osas: omavahel võetakse mõõtu omaloominguliste tantsudega kolmeteistkümnel maakondlikul tantsupäeval ja kahel finaalkontserdil ning seejärel õpitakse töötubades koos erinevate koreograafidega, kes valivad ka uue Koolitantsu Kompanii. Osaleda võib nii ühes kui ka teises formaadis ning loomulikult ka mõlemas.
Lavastus „Esimene lend“. Koreograafid: Argo Liik, Olga Privis, Liisa Laine, Tuomo Railo; esitab: Koolitantsu Kompanii; valguskujundus: Priidu Adlas; helilooja: Markus Robam.
Koolitantsu Kompaniis tantsivad noored D.R.E.A.M. Studiost, Daigo Dance’ist, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolist, Face Tantsu- ja Moekoolist, Gabriele Moe- ja Tantsukoolist, Iisaku Kunstide Koolist, Jõgeva Muusikakoolist, Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskusest, Kati Tantsustuudiost, Klaim’ist, Korellonist, Kunda Ühisgümnaasiumi liikumisrühmast, Meie Stuudiost, Mikka’st, Modusest, Nõmme Noortemaja liikumisrühmast, Petsikatest, Rõõmurattast, Shaté Tantsukoolist, S-Stuudiost, Tantsugeenist, Tantsuklubist HOP, Tantsukoolist Ciara, Tantsukoolikatest, stuudiost Tantsuline Lavakunst, Tantsuseltsist Pärliine, Tantsustuudiost Lys, Tiina Tantsustuudiost, T-Stuudiost, Tähtvere Tantsukeskusest, TÜ ASK Defitsiidist, Varjudest, VK Janikast jm.
Lavastuse koreograafia lõid üheskoos festivali Koolitants 2015 maakondlike tantsupäevade koreograafid Argo Liik (show– ja tänavatantsud), Olga Privis (estraaditantsud), Tuomo Railo (vabatantsud) ja Liisa Laine (Eesti-teemalised tantsud).
Etendused toimuvad:
27.09 kl 17.00 Salme Kultuurikeskuses (esietendus)
02.10 kl 19.00 Jõhvi Kontserdimajas
03.10 kl 17.00 Vanemuise Teatri suures majas
Korraldab: Eesti Tantsuagentuur
