Kevad. Koolides on juba kõigil kiire. Sõit Tartusse ja aja mahavõtt nädalavahetuseks tundub suisa aja raiskamisena. Programm lubab aga just noorele vaatajale suunatud tantsukunsti laiast maailmast (Soomest, Taanist jne.), seega tuleb aega leida.
Ülikoolilinn tervitab kerge vihmasabina ja hiirekõrvul hekkidega.
Genialistide Klubi. Pehmed istepadjad ja ootusärevus. Lavale astub “Music From Movement – Mini”, WE GO, Taanist. Lava on täis erinevaid muusikariistu ja ruumi tantsimiseks justkui polekski. Peagi ilmuvad muusikariistade vahele pealaest jalatallani punastesse liibuvatesse kostüümidesse riietunud tantsijad/muusikud. Ükshaaval asuvad nad instrumentidel helisid kuuldavale tuues erinevaid liikumisjadasid esitama. Lihtsamast keerulisemaks muutuvad nii helid kui kehatöö. Peadpööritavad ideed, lõbus, naljakas kehaosavust ja ideederohkust täis kontsert-etendus.
Tartu Uues Teatris “PapulaBOX” – Glims&Gloms Tantsuteater Soomest. Lava kesksel kohal asuv kolmnurkne liiklusmärk jätab mulje, et etendus võiks sisaldada tänaval liiklemiseks vajaminevaid teadmisi ja kui lavale astuvad kolm tantsijat – ühel peas kera, teisel püramiid ja kolmandal kuup, tekib mõne matemaatilise mängu ootus. Hiljem kavalehte sirvides saame teada , et tegemist oli hoopis Aatomi, Molekuli ja Prootoniga. Tantsijad liiguvad laval uinutava muusika saatel. Tänu viludale – vesisele ilmale ning varajasele tõusmisele tunduvad selle saali pehmed istmed ja soe õhustik eriti köitvad ja uinutavad… Ei tea, kas meie vähese reaalainete huvi tõttu, kuid huvitavamaks muutus etendus siis, kui tantsijad hakkasid oma lavalistesse tegevustesse publikut kaasama. Kuid siiski – milline imeline võimalus õpetada lastele matemaatilisi termineid, ja nende omavahelisi seoseid.
Päeva teises pooles oli võimalus kaasa elada Renate Keerdi ja Eesti Tantsuagentuuri etendusele ”KAMA”, nautida teravmeelset lähenemist inimsuhetele läbi liikumise ning süüa kama.
Päeva lõpetas Erik Kaiel etendusega „No Man is an Island „- Tantsukompanii Arch8, USA-Holland.
Ülimalt täpne ja tehniline tantsuduett katsetas inimkeha füüsiliste võimete piire avastades tasakaalu ja kontakttantsu võimalusi kahe inimese vahel. Nägime seda etendust nende päevade jooksul oma paar korda ja ikka oli põnev ning kaasahaarav. Märksõnadena jäid kõlama suhtlus, koostöö ja loomingulisus.
Teine päev. Taas Genialistide Klubi. Päeva alustas ettekanne Anne Ekenes’ilt “Ületades tantsulava piire” (Anne on Norras tegutseva tantsukompanii Panta Rei Danseteater kunstiline juht).
Ettekanne oli kindlasti üks põhjus, miks tasus Tartusse tulla. Palju ideid ja mõtteid sellest, kuidas viia tantsukunsti noorteni läbi neid huvitavate ja puudutavate teemade. Läbi nähtud videode ja näidete selgus, kui oluline on lapsi panna reaalselt läbi laval olemise tajuma etenduskunstide võlu ja valu ning kuidas tänu uutele kogemustele oskavad lapsed paremini hinnata ka teiste panust etenduste loomisel. Pole olemas ideid, mida ei saa teostada, on ainult küsimus – kuidas neid läbi viia ja mis on tulemus? Anne on oma tegevusega Norras saavutanud laiema tantsu toetuse ühiskonnas kuni rahahiidude lahkemaks muutumiseni välja.
Töötoad:
Joan van der Mast`i töötuba. Joan andis ideid, kuidas lihtsatest harjutustest luua suuremaid lugusid, kuidas kaasata tavakoolide õpetajaid ja nende kaudu ka õpilasi tantsulavastuste loomise ja analüüsi juurde. Töötoas osalejad katsetasid, kuidas avardada loovat mõtlemist erinevate inspiratsiooniallikatega nagu rekvisiidid, teema, kostüümid, muusika, plastilisus, pildid, jutustused jne.
Erik Kaiel`i töötuba. Praktiline töötuba partnerluse kasutamisest noortele loodavates tantsulavastuses. Teismelistega võib-olla kontaktimprovisatsioon komplitseeritud, kuid Eriku antud ülesanded kasvasid järk järgult ja olid mängulised.
Märksõnadeks – keha ning keha liikumine. Töötoas avastati partnerlust ja füüsilist suhtlust kui hüppelauda tulevastele ideedele. Rõhuasetus oli avatud ja kohandatavatel harjutustel, mida saab korrata erineva tehnilise tasemega gruppides. Kontaktimprovisatsiooni elemendid segati tantsukombinatsioonide arenguga, luues niimoodi alus edasisteks koreograafilisteks avastusteks.
Keset kõige kiiremat perioodi teha üks mõttepaus, ammutada uusi ideid, vaadata asjadele teise pilguga. See mõjus värskendavalt. Tegelikult võiks isegi rohkem olla töötubasid just tantsuõpetajale (kuidas õpetada).Teema võib tuttav olla aga iga õpetaja avab seda oma nurga alt.
Olid tore üritus, kahju ainult, et etendustel publikut (eriti lapsi) nappis. Ei tea kas kiire aeg, vähene reklaam?
Tänud tegijatele.
