Eesti nüüdistantsuväljal vabakutselise tantsukunstnikuna tegutsemise eelistest ja murekohtadest on räägitud palju. Nüüdistants elab valdavalt projektidest, millega kaasneb paratamatult lavastuste lühike eluiga. Kuigi praeguseks on tekkinud mitu end kompaniina määratlevat kollektiivi, on neist püsirahastus vaid Fine5 tantsuteatril ja seegi aasta lõikes ebaühtlaselt jaotunud. Teiste puhul toimub tegevus endiselt projektipõhiselt, isegi kui kollektiiv või selle tuumik on püsinud juba pea dekaadi jooksul enam-vähem muutumatuna (nt ZUGA ühendatud tantsijad, Tallinna Tantsuteater, Twisted Dance Company jt.).
Ehkki projektipõhisus võimaldab mitmekesist tantsuteatrivälja erinevate vormiliste, kontseptuaalsete ja esteetiliste lähenemistega, toob see endaga kaasa ka mõnetist valdkondlikku killustatust ning lisapingeid tantsukunstnikele nii oma sissetulekute stabiilsuse tagamisel kui ka praktiliselt tööruumide korraldamisel. Nullindatel toimus valdkondlikus tegevuses selgemasuunalisem nihe: lisaks projektipõhistele Kultuurkapitali rahastatud lavastustele ja teistele tantsuloomingulistele ettevõtmistele hakati nüüdistantsualast tegevust korraldama vastavate agentuuride abil. Selleks olid peamiselt Teine Tants (kunagine Tantsuinfo Keskus Eestis, mis toimib nüüd etendusasutusena kui Kanuti Gildi SAAL) ja Sõltumatu Tantsu Ühendus (nüüdse etendusasutusena Sõltumatu Tantsu Lava). Mõlemad toimivad ka täna, ent nende kõrvale on tekkinud tantsukunstnikele lisavõimalusi ja -tugistruktuure oma tööprotsessi läbiviimiseks.
Praegune etenduskunstide valdkond liigub üha enam protsessi väärtustamise suunas. Eestiski annavad sellest tõestust mitmed tööprotsesside esitlused Kanuti Gildi SAALis või protsessi osaline lavalegi toomine. Ka rahvusvahelisel tantsuväljal on liikumisuurimus (movement research, practice as art research) juba pikemat aega legitiimne ja üha levinum loominguline praktika. Koreograaf ja tantsu-uurija Alexandra Kolb kirjutas paari aasta eest selgematest suundumustest rahvusvahelisel nüüdistantsuväljal, mille seas olid kindlal kohal ka kogemuse väärtustamine, suurem rõhk loomeprotsessil, mitte tulemusel, tantsija-etendaja füüsilisuse ja tajukogemuse rõhutamine1. Kõik see eeldab ka nii administratiivseid kui füüsilisi tingimusi segamatuks ja majanduslikult toetatud tööprotsessiks, mitmetunnisteks proovideks, liikumissessioonideks, tantsukunstnike tööruumiks ja -ajaks.
Välismaaga võrreldes ei ole Eestis olukord tegelikult sugugi nii kehv. Ainelisi ressursse on liikvel küll vähevõitu, kuid samasugused stipendiumite taotlusvoorude kadalipud on ka igal pool mujal Euroopas ja lääne kultuuriruumis, neile lisandub veel kordades suurem konkurents. Eesti nüüdistantsuväli on väike ning selmet kurta väikest kildkondlikku mentaliteeti, karjuvat rahapuudust või ressursside ebaõiglast jaotumist, tasub pöörata tähelepanu hoopis siinsetes oludes peituvatele võimalustele, olemasolevatele ja kujundatavatele struktuuridele. Üha enam on ka siinsel tantsuväljal võimalusi loomingulistest residentuurideks, eraldi aegruumiks tantsukunsti vajadustele vastavates töötingimustes ning ka sellega kaasnevateks loomestipendiumiteks. Käesolev on hetkeseisu kaardistus eesti nüüdistantsu residentuurivõimalustest.
Kanuti Gildi SAAL
Pikk 20, Tallinn
Kujunemislugu
Kanuti Gildi SAAL on sõltumatu esinemispaik ja produktsioonimaja, mis tegutseb alates 2002. aastast. See on koht kaasaegsele ja progressiivsele tantsule, muusikale, moele, valguskunstile, uuele meediale, teatrile ja muule elusale kunstile. Residentuurivõimalusi pakub Kanuti Gildi SAAL alates 2012. aastast. Kanuti Gildi SAALi kunstiline juht on Priit Raud, kunstilisse nõukokku kuuluvad ka Eneli Järs, Annika Üprus ja Maarja Kalmre.
Kunstilised ja ideelised põhimõtted
Olulise põhimõttena ei oota Kanuti Gildi SAAL kunstnikult residentuuri lõpuks valmis produktsiooni.
Maarja Kalmre: “Tahame pakkuda kunstnikele pingevaba aegruumi uurida ja katsetada, kas nende ideed kannavad ja toimivad. Eelkõige on oluline kunstniku taotluste ja otsingute ausus. Kanuti Gildi SAALi kunstnikud ei taha probleeme ignoreerida, vaid julgeda nendest rääkida ja neid uurida, olla dialoogis, suhelda ning arutleda.”
Residentuuri vorm
Kanuti Gildi SAALi kuuajalised residentuurid toimuvad 4 korda aastas sealses black box’is, Püha Vaimu SAALis. Iga kunstnik saab kasutada saali ja kogu selle tehnilist heli- ja valgusparki kuu aega oma parima äranägemise järgi. Residentuuriga kaasneb loomeprotsessi vaheesitlus, kuid see ei pea arenema lavastuseks. Kaks residentuuri toimuvad sügisel ja kaks kevadhooajal.
Residentuuri toimub avalik kandideerimine kord aastas. Kunstnik peab haakuma hooaja repertuaari, loominguliste plaanide või Kanuti Gildi SAALi kunstiliste ideedega. Residentuuri võib kandideerida nii üksikkunstnik kui ka tantsukunstnike kollektiiv.
Lisaks kuuajalisele residentuurile saab aastaringselt küsida võimalust kasutada keldriruume, mis pole võib-olla kõige tantsijasõbralikumad, aga sobivad video-, heli- või muudeks etenduskunsti vormideks.
Kanuti Gildi SAALis tegutsevad igal hooajal ka majaresidendid, kaks noort kunstnikku, kelle Kanuti Gildi SAAL on ise kutsunud. Nad osalevad enamasti ka Püha Vaimu Saali residentuuris, ent neile on maja avatud aastaringselt oma ideede katsetamiseks ja nendega töötamiseks. Sel aastal on noorteks majaresidentideks Karolin Poska ja Joanna Karoliine Kalm.
Rahastus
Kanuti Gildi SAALi kuuajalisi residentuure rahastab Kultuurkapital kunstnike kuuajaliste loominguliste stipendiumite näol.
Lisainfo
www.saal.ee
Maarja Kalmre, maarja@saal.ee
Sõltumatu Tantsu Lava
Telliskivi 60a, Tallinn
Sõltumatu Tantsu Ühendus (STÜ) on 2005. aastal loodud tantsukunsti arendav organisatsioon, mis toetab vabakutseliste tansukunstnike ja loovtruppide loome- ja etendustegevust, pakkudes tegevusväljundit, arenguvõimalusi ning administratiivset tuge ideedele ja kunstnikele. Alates 2014. aastast tegutsetakse oma ruumidega Telliskivis Sõltumatu Tantsu Lavana (STL), mida juhib Triinu Aron. Käesolevast aastast töötab STL-is ka loovprodutsent Evelyn Raudsepp.
Residentuure koordineerib STL (toonane STÜ) alates 2011. aastast.
Kunstilised ja ideelised põhimõtted
Triinu Aron: “Sõltumatu Tantsu Lava keskendub arenevale tantsukunstile ja tahab pakkuda arenguvõimalusi just uuele põlvkonnale. Otsime noori entusiaste, kes tahavad just sellise omanäolise esinemispaiga üles ehitada ja kujundada siinset tantsuvälja. Majaresidentide puhul on oluline, et ta arvestaks STL-i seniste tegevustega ja suudaks pakkuda oma programmiga tantsuväljale midagi lisaks, mida skene parasjagu vajab. Nad tulevad väljapoolt organisatsiooni ja saavad oma lisategevuste kaudu tegevusvälja abistada.”
Residentuuri vorm
Peamisi residentuuri vorme on Sõltumatu Tantsu Laval praegu kaks. Tuntum on debüteerivate koreograafide sari PREMIERE, mis koosneb kahenädalasest residentuurist Eestis, kahenädalasest residentuurist Norras, noore koreograafi esmakordse lavastusprotsessi ainelisest ja sisulisest tugivõrgustikust ning etendusvõimaluste pakkumisest. Selles sarjas saavad värsked koreograafid end tutvustada publikule ning luua pinnase edasiseks kunstnikutööks.
Teiseks residentuuri vormiks on Sõltumatu Tantsu Lava majaresident või -residendid, kes kujundavad STL-i sisutegevust kaheks hooajaks. See võimalus on mõeldud tantsukunstnikele, kes tahavad juba pigem valdkonnaüleselt kuraatoritena tegutseda. Majaresidentide visiooniks on kujundada STL-ist avatud võrdsete võimalustega loomemaja kõigile kunstnikele, kes oma loominguga soovivad pakkuda alternatiivi inimolemise mõtestamisel ja loomisel. Majaresidendid toovad majja uusi tegevusi, ideid ja inimesi ning vastutavad nende tegevuste elluviimise eest.
Majaresidendi potentsiaalsed kandidaadid kutsub STL kokku ise. Kandidaadid peavad esitama oma nägemuse enda kureeritavast hooajast, mis kinnitatakse nende residentuuri alguseks. Kuidas järgmine kandidatuur toimub, on hetkel veel lahtine. Praegu on majakuraatoriteks Sveta Grigorjeva ja Jürgen Rooste, neile eelnesid Külli Roosna, Kenneth Flak ja Erik Alalooga.
Rahastus
PREMIERE-i residentuure ja STL-i majaresidente toetab Kultuurkapital kunstnike loominguliste stipendiumite näol.
Lisainfo
www.stl.ee/residentuurid
Triinu Aron, triinu@stl.ee
MIMstuudio
Kaarli pst 9–19, Tallinn
MIMstuudio on võrgustiku MIMproject avatud stuudio, mis korraldab muu seas audiovisuaalsetele ja etenduskunstidele orienteeritud üritusi ja projekte. 2005. aastal loodud MIMproject ühendab visuaalkunstnikke, koreograafe, valguskunstnikke, animaatoreid, helikunstnikke, lavastajaid jpt, keda seob huvi tehnoloogia, teatri, kunsti, helikunsti ja uusmeedia ühenduspunktide vastu. MIMstuudio sai alguse 2014. aasta oktoobris, kuna kunstnikekamp vajas ühist pinda, värsket õhku ja suuremaid väljakutseid.
Esimese avaliku residentuurikutse saatis MIMstuudio välja 2016. aasta kevadel, esimene residentuur toimus 2016. aasta sügisel.
Kunstilised ja ideelised põhimõtted
MIMproject´i produtsent Evelyn Raudsepp: “Kuna MIMproject koondab eri meediumide esindajaid, on ka MIMstuudio residentuuri oodatud väga erineva loomingulise väljundiga kunstnikud, keda stuudio ja sealsed inimesed kõnetavad. Lisaks ruumidele pakutakse residentidele ka mentorlust, laiendamaks dialoogi residentide ja MIMproject’i liikmete vahel.”
Residentuuri vorm
Kandideerida võib aastaringselt. Residentuuri aeg ja kestus sõltuvad residendi vajadustest ja stuudio võimalustest. Üheseid reegleid ei ole, kõik on läbiräägitav ja individuaalne. Suveperioodil on võimalik MIMstuudios soovi korral ka ööbida. Talveperioodil tuleb arvestada, et MIMstuudios võib õhtuti üritusi toimuda.
Residendilt oodatakse tulemina vähemalt ühte avalikku vabalt valitud formaadis tööprotsessiesitlust koos vestlusega.
MIMstuudios on suur saal helisüsteemi ja dekoratiivse valgusega, duširuum, wifi, köök, klaver ning erinevad toad ja nurgakesed, et mõelda, lugeda ja kirjutada.
Residentuure koordineerib koreograaf Liis Vares, kellele võib saata vabas vormis sooviavalduse residentuuri fookuse kirjelduse ning ajalise eelistusega.
Rahastus
MIMstuudio toetab residenti ruumi, tehniliste võimaluste ja vajaliku mentorlusega.
Residentuuri rahastamisvõimalus MIMstuudiol puudub. Stuudio rent on 150 € nädal.
Rahalise toetuse peab resident ise leidma, MIMproject saab residendile vormistada kinnitus- ja soovituskirja projektitaotlusteks.
Lisainfo
http://www.mimproject.org/mimstudio-residency
Liis Vares, liis@mimproject.org
Koidu seltsimaja
Jakobsoni 18, Viljandi
Viljandis Jakobsoni tänaval paiknevas väärika ajalooga hoones on tegutsenud 20. sajandi alguses kultuuriline seltsimaja, Ugala teater ning seejärel kultuuriselts Koit, mis on majale ka nime andnud. Uus aktiivne tegevuslaine algas 2013. aastal, mil seltsimaja tegevuse korralduse võttis üle MTÜ Teatrihoov koosseisus Evelin Lagle ja Marek Nõmm. Teatrihoov hoolitseb maja avaliku tegevuse eest, mis hõlmab ka residentuure eri valdkondade kunstnikele. Koidu seltsimaja on avatud residentuurideks, etendusteks, performance’iteks, näitusteks, kontsertideks, filmiõhtuteks ja žanritevaheliseks ning -üleseks tegevuseks.
Maja ühes tiivas tegutseb ka Erik Alalooga eksperimentaalse muusika galerii Supersonicum, samuti Jazziklubi JASM.
Kunstilised ja ideelised põhimõtted
Evelin Lagle: “Koidu seltsimaja on koht, kus luua pinnas vabaks ja sõltumatuks loominguliseks tegevuseks, väärtustada loomingulist protsessi ja sellesse süvenemist, ergutada kunstivaldkondadevahelist lõimumist ning avada majas tegutsevatele loomeinimestele võimalused koostööks. Loomulikult säilib võimalus ka iseseisvaks ja eraldatud tööruumiks ja -ajaks.”
Koidu seltsimaja on avatud platvorm kõigile kunstivormidele kunstnike tegevusvaldkonnast või ideedest sõltumatult. Üht kunstivormi teisele ei eelistata, ent tantsijatele on residentuuriks Koidu seltsimajas iseäranis sobivad ruumilised tingimused.
Residentuuri vorm
Koidu seltsimaja residentuuri kandideerimiseks tuleb Teatrihoovile avaldus esitada, otsest ideekavandit selleks ei nõuta. Kandideerida võivad nii üksikkunstnikud kui ka loomingulised kollektiivid, tasustatud residentuuri stipendium läheb sellisel juhul grupis jagamisele.
Residentuuriperiood on paindlik, aga seda antakse välja nädala kaupa. Teatrihoov on valmis tantsukunstnikule soovi korral ka mentorlust või kunstilist tuge pakkuma, samuti koostöövõimalusi Viljandi Kultuuriakadeemia või Kondase Keskusega.
Residentuur lõpeb avaliku ettenäitamisega, milleks võib olla tööprotsessi esitlus või ka vestlus kunstnikuga. Koidu seltsimaja residentuuril ei pea olema konkreetne lavastustulem, töötada võib ka esmaste algideedega.
Peamiseks tööruumiks on Koidu seltsimajas laudpõrandaga black box, kus saab töötada aastaringselt. Soojal ajal saab kasutada ka teisi ruume: pööning, suure saali rõdu, koridorid ja muud põnevad majasopid. Kokkuleppel Erik Alaloogaga saab võimalusel residentuuris kasutada ka Supersonicu ruume. Parketiga suur saal, kus on ka tõstetud laudpõrandaga lava, sobib väga hästi töötamiseks just tantsijatele. Vajadusel ja kokkuleppel koostööpartneritega saab sinna laenutada tantsupõranda.
Koidu seltsimajas on olemas elementaarne valgustehnika, projektorid, ekraan ja helitehnika, mis on teisaldatav maja kõikidesse ruumidesse.
Residentuur ei hõlma majutust, ent vajadusel saab askeetlikes tingimustes ööbida ka black box´is. Koidu seltsimajas on wifi ja köök, kuid pesemisvõimalust seal hetkel pole.
Rahastus
Alates käesoleva aasta märtsist toetab Koidu seltsimaja residentuure Kultuurkapital ning teatud hulk etendus- ja tantsukunstnike residentuure on tasustatud.
Lisainfo
Facebook: Teatrihoov
Evelin Lagle, teatrihoov@gmail.com
MASSIA
Massiaru, Häädemeeste, Pärnumaa
MASSIA residentuur-loomelabor asub Häädemeeste kihelkonnas Pärnumaal kunagises Massiaru mõisakoolis, 180 km kaugusel Tallinnast. Keskuse asutas 2016. aastal Hollandist pärit lavastaja ja tantsija Jan Ritsema, kelle sooviks oli avada eri valdkondade spetsialiste ja kunstnikke ühendav keskus, avatud mõttepinnas, kus iseseisvalt kontsentreeruda või teistega koos töötada, pühenduda nii oma loomingule kui ka ühiskonna probleemidele lahenduste leidmisele.
Kunstilised ja ideelised põhimõtted
MASSIA on kunstnikele, kes tahavad mõelda muutustest radikaalselt. Keskuse eesmärk on pakkuda võimalust eksperimenteerida, riske võtta, seda nii oma töös kui ka suuremate ambitsioonide katsetamisel. MASSIA soovib olla iseorganiseeruv ja lihtsalt ligi pääsetav platvorm, kus puuduvad kuraatorid, autoriteedid ja järelvalve.
MASSIA on platvorm nii indiviididele kui ka rühmadele, kes suudavad hoida iga kuupsentimeetrit ruumist püsivalt kättesaadavalt kõigile teistele (isegi kui neid teisi ei ole veel olemas). MASSIA-l ei ole püsitöötajaid. MASSIA ei taha olla sotsiaalseks eksperimendiks ega katsetada alternatiivseid kooseluviise. See on koht töötamiseks, loomiseks ja uurimiseks.
Residentuuri vorm
MASSIA ei vali tavapärases mõttes residente, sest keskus soovib olla kõigile huvilistele avatud, kättesaadav ja kergesti ligipääsetav. Huvipakkuvad residentuurikuupäevad tuleb saata keskusesse, MASSIA-s võib viibida ühest päevast mitme kuuni. Hetkel suudab MASSIA majutada 20 residenti.
Kunstilist mentorlust või muid struktuurilisi formaate MASSIA-s pole, ent tagasisidet on võimalik korraldada koostöös teiste MASSIA-s resideeruvate kunstnikega. Ühtegi residentuuri tööprotsessi, vahenäitamist või tulemit esitlema ei pea.
MASSIA pakub resideeruvale kunstnikule ühe- või kahekohalist tuba, wifi´t, täisvarustusega kööki ja mitut eri suurusega tööruumi: suur aula kõrgendatud lava ning lavaaluste ruumidega. Kohapeal on ka helisüsteem ja Beamer. Esimesel korrusel asuvad suuremad klassiruumid, mida saab samuti töötamiseks kasutada. Hoones on keskküte.
Rahastus
MASSIA loomeresidentuur ei ole rahastatud. Resideerumiseks tuleb saada MASSIA tasuliseks liikmeks (10 €) ja liikmelisus kehtib 12 kuud. Majutus maksab 9 €/öö inimese kohta, kui ööbida vähemalt 4 ööd. Kuuajane majutus maksab 250 €, mitmekuuline majutus maksab 225 €/kuu. Soovi korral võib resident taotleda iseseisvalt toetust Kultuurkapitalist või teistest stipendiumifondidest.
Lisainfo
www.massia.ee
infomassia@gmail.com
Mooste Külalisstuudio MoKS
Mooste alevik, Põlva maakond
MTÜ Mooste Külalisstuudio (MoKS) asutasid eesti kunstnikud Evelyn Grzinich ja Maia Möller 2001. aastal eesmärgiga rajada Lõuna-Eestisse Mooste alevikku külalisateljee, mis oleks avatud kõikidele loomeinimestele eri kunstivaldkondadest. MoKS tegutseb Mooste mõisa endise valitsejamaja ruumides, kus korraldatakse ka mitmesuguseid rahvusvahelisi kultuuriüritusi, loenguid, näituseid ja õpitube. Residentuuripõhimõttel tegutsev külalisateljee on avatud alates 2002. aasta augustist. MoKS-i loomingulisesse juhtkonda kuuluvad Evelin ja John Grzinich ning Tanel Rander.
Kunstiline ja ideeline platvorm
MoKS on platvorm erinevate loominguliste väljunditega kunstnikele.
Evelyn Grzinich: “Tahame pakkuda kunstnikele turvalist ja toetavat katsetuskeskkonda. Võimaldame nii eraldumisaega üksi töötada soovivale kunstnikule kui ka tööpinda loomingulistele kollektiividele. Pakume ka võimalust anda loomingule väljund kohalikes hariduslikes programmides.”
Kunstnikke julgustatakse MoKS-is töötama maastiku ja kohaliku keskkonna kontekstis. Aastate jooksul on MoKS loominguliste projektide kaudu välja arendanud regionaalsete kogukondade, organisatsioonide, asutuste ja gruppide võrgustiku, mille hulka kuuluvad koolid, vanadekodu, noortekeskus, raamatukogu, kohalik omavalitsus, talupidajad jne. Residente julgustatakse iseseisvalt töötama, kuid spetsiifiliste projektide raames on võimalik ka loominguline mentorlus ja koostöövõrgustik.
Residentuuri vorm
MoKS-i kasutusvõimalused on aastati erinevad. Residentuuride kutsung kuulutatakse tavaliselt välja 15. septembril. Igal hooajal on oma keskne teema, mille MoKS-i loominguline juhtkond välja kuulutab ning valib residendid kandideerivate projektide temaatilis-ideelise haakuvuse järgi. Residentuur ei pea tingimata lõppema esitletava tulemiga.
MoKS-i residentuurid kestavad nädalast 6 kuuni. Käesoleval hooajal saab stuudiot tasuta residentuurideks kasutada 1. maist 15. detsembrini, käesoleva artikli ilmumise seisuga on veel mõned vabad perioodid selle aasta maikuus ning novembris-detsembris.
Tööruumiks saab kunstnik või loominguline kollektiiv enda kasutusse 17–90 ruutmeetri suuruse lakitud puitpõrandaga stuudio-korteri, mille võib tööperioodiks sisustada või tühjendada oma äranägemise järgi. Samuti on võimalik kasutada kollektiivse tarvitusega suuremat puitpõrandaga saali.
Rahastus
Residentidelt eeldatakse reisi- ja elamiskulude iseseisvat katmist. MoKS-i juhtkond saab aidata projekti käimalükkamisel ja eelnevatel kokkulepetel teatud materjalide või töövahenditega. Aeg-ajalt väljastab MoKS ka loomingulisi stipendiume residentuuriperioodiks, kuid see sõltub iga-aastasest eelarvest.
Lisainfo
https://moks.ee/pages/residency
Evelyn Grzinich, moks@moks.ee
Pardimäe Lokaal
Kanguristi küla, Lääne-Virumaa
MTÜ Pardimäe Lokaali lõid 2011. aastal soome ja eesti etenduskunstnikud Juha Valkeapää ning Kaja Kann. Maja asub kolme kilomeetri kaugusel Viru-Nigula keskusest.
Pardimäe Lokaal on koht professionaalsetele ja veel kujunemisjärgus kunstnikele, kes tegelevad etenduskunstiga, visuaalse kunstiga, muusika, filmi, kirjanduse, uue meedia, kaasaegse tsirkuse ja kultuuriproduktsiooniga.
Kunstiline ja ideeline platvorm
Kaja Kann: “Pardimäe Lokaal on koht kunstnikele, kes tahavad tegeleda uurimisega ja panustada enda teadmisi ning oskusi kaasaegse kunsti arendamisse. Pardimäe uksed on avatud kõigile, kes otsivad oma kohta maailmas ning kes ei taha end heita suurte ja traditsiooniliste institutsioonide pehmetesse ja mugavatesse patjadesse. Ootame residentuuri kunstnikke, kes tahavad hakkama saada ilma mugavusteta ja iseseisvalt. Kandideerivate residentide ideede ja plaanide osas kunstiideoloogilisi valikuid ei tehta.”
Residentuuri vorm
Residentuuride lühim võimalik aeg on 7 päeva ja pikim 2 kuud. Majade kompleksi kuulub kahetoaline, suure köögiga palkmaja, paekivist stuudio ja vanast aidast ümber ehitatud saun.
Stuudio on avatud alates 1. maist kuni 1. oktoobrini, kuid majas on võimalik residentidel viibida ka aastaringselt. Pardimäe Lokaal pakub võimalust keskendumiseks, vaikust, rahu ja eraldatust. Residentuur Pardimäel ei eelda loomingu vahenäitamist või esiteldavat tulemit, kuid soovi korral võib resident kuraatoritega pidada mõttevahetust ja saada kriitilist tagasisidet.
Rahastus
Pardimäe Lokaal loomingulist stipendiumit ei võimalda, kuid lisatoetust on võimalik taotleda residendil iseseisvalt Kultuurkapitalist. Residentuur on osalejale sümboolselt tasuline.
Kaja Kann: “Keskmiselt kujuneb ühe päeva residendi kuluks 4 eurot, mida on võimalik katta rahas või tööga. Lisafinantseerimine toimub Pardimäe Lokaali toidutoodete müügi kaudu, millelt saadav tulu liigub tagasi Pardimäele. Selles toiduahelas saab soovi korral ka resident kaasa lüüa: korjata metsast kukeseeni või metsmaasikaid, rohida peenraid või lõhkuda puid. Resident peab iseendaga ise hakkama saama nii majanduslikult, mentaalselt kui ka füüsiliselt.”
Lisainfo
http://pardimaelokaal.weebly.com/residencies.html
Kaja Kann, kaja@zuga.ee
Tänan kaardistamisel abistamast: Triinu Aron, Evelyn Grzinich, Joanna Kalm, Maarja Kalmre, Kaja Kann, Evelin Lagle, Rene Nõmmik, Evelyn Raudsepp ja MIMproject’i kollektiiv, Alissa Šnaider.
1 Kolb, Alexandra 2013. Current Trends in Contemporary Choreography: A Political Critique. – Dance Research Journal, Vol. 45 (3), pp 29–52.
