Selleaastast Tantsumassiivi kureerivad Elle Viies ja Maryn-Liis Rüütelmaa, kelle vahel järgnev vestlus aset leiab.
Kuidas läheb, Elle?
nagu oleks hästi rahulik, aga samas kogu aeg on kiire. elevus ja põnevus ja natuke ärevust ka.
Kuidas meid kureerijatena, koosloojatena iseloomustaksid?
romantiseerides, nagu yin ja yang. erinevad lähenemised ja mõtlemisviisid rikastavad ja toetavad üksteist. samas ühised arusaamad ja sarnane maitse on pika sõpruse (ja koostöö) tulemusel juba selline, et kõiki asju ei peagi arutama või põhjendama. tahtsime teha sellise massiivi, mida me ise tahaks osalejatena kogeda.
Mis sinus Tantsumassiivi puhul elevust tekitab?
päikeselised hommikud, soojad ööd, eredad vestlused ja hellad vaikused.
Mis värk selle pärimuse ja juurte teemaga siis ikkagi on? Ja kas see kajastub kuidagi programmis või pigem mitte?
värk on selline, et see kuidagi iseenesest, sammhaaval, meiega peitust mängides ilmutas end lõpuks programmis üpris tsentraalsel kohal. pärimusega ja rahvakultuuriga seonduvad teemad on nii mõnelgi töötoa läbiviijal kas praegu oma praktika fookuses või üleüldse südameasjaks. ehk siis eesmärk ei olnud luua alternatiivset “tantsu- ja laulupidu”, aga võib-olla sellise asjani me otsapidi jõuame. aga inimlikumalt, primaarsemalt, tundlikumalt. Massiaru keskkond on juba ise selline, mis kutsub varbaid mulda suruma, keha merre kastma, linnulaulu kuulama, lilli nuuskima jne. annab aega ja ruumi, et juurte juurde naasta.
Millist igatsust Tantsumassiiv võiks täita?
kogukondlik tegevus, kus saab individuaalselt mõtiskleda, katsetada, kasvada, ilma igasuguse vajaduseta mingit tulemit näidata. täiskasvanute suvelaager. bring back suvelaagrid.
Millise muusikapalaga juhataksid Tantsõmassiivi sisse?
Joy Division – “She’s Lost Control”
Kuidas läheb, Maryn-Liis?
Otsinguliselt, väga otsinguliselt. Ja selles otsingulisuses on üks ütlemata kirev värvipalett igasugu mõtteid ja tundeid esindatud – tundub, et olen elus.
Kuidas sa iseloomustaksid selle aasta Tantsumassiivi?
Ürgsus! – sellest tõukume ja see meid juhatab. Ja kojujõudmine – metsa, murule, iseendasse ja vestluspartneri silmadesse, tantsupartneri haardesse.
Milline oli sinu esimene kogemus Massiarul?
Soe ja pehme. Mäletan toanaabri harjumust iga õhtu enne magamaminekut duši all käia, mille massiivi ajaks heldelt omaks võtsin. Mäletan Triinu imemaitsvaid ja külluslikke toite, mis keha kerge ehmatusega üles äratavad. Mäletan selle toa õhku, kus ööbisin, ja Võilille (kass), kelle aeg-ajalt enda voodist leidsin, hilisematel aastatel seda enam eriti ei juhtunud. Ja tugevalt mäletan ikkagi ka seda vabastavat õhkkonda, mis Massiarul on, kohe sinna jõudes saab justkui lõpuks ometi sügavalt ja kergemalt hingata.
Mis on su lemmikruum Massiarul?
Vist ikka köök. Seal on kuidagi eriline ja soe tunne, keegi tavaliselt midagi askeldamas, kas siis laua või pliidi taga, või kui on juba hilja ja justkui pole kedagi, siis satub keegi ikka sealt kasvõi mööduma, keegi, kellega saab ilusate unenägude soove vahetada.
Keda sa tahaksid Tantsumasiivile kutsuda (võib ka nimeliselt)?
Tulge kõik, kes te tunnete kutset tulla. Ja tulge teie ka, kes te kutset ei tunne. Siis on põnevam, mitmekesisem ja saame teineteist oma ilusate erisustega täiendada, nagu see ikka käib.
Mis siis saab, kui ühes vanas Lõuna-Eesti koolimajas läliseb laulõke ja müriseb tantsõke?
Piret Päär, kes sel aastal massiivile jutuvestjana tulemas on, oskaks selle kohta kindlasti midagi puudutavat ja põhjapanevat rääkida. Mina unistan, et saame kõik isukalt endile juured alla ja oh, siis kogu täiega sinna üles, taeva poole!
Tantsumassiiv toimub 14.-18. augustil Massiarul, MASSIA loomekeskuses. Töötubade läbiviijateks on Johhan Rosenberg, Vaim Sarv, Sepideh Ardalani, Anne Türnpu, Helena Keskküla ja Marit Mihklepp, Piret Päär, Shion Yokoo ning Anu Sööt. Programmi täpsem info ja registreerimislink on leitavad Tantsumassiivi Facebooki lehelt.
