Eesti Tantsuhuvihariduse Liit tähistas 15. novembril Salme Kultuurikeskuses oma 8. aastapäeva. Selle raames toimusid päeva jooksul tantsuhariduse konverents, vestluspaneelid ning pidulik tantsuhuvihariduse gala.
Tantsuhuvihariduse aastapäeval osales ligi 200 noort tantsijat ja umbes 80 tantsuõpetajat erinevatest tantsukoolidest ja -stuudiotest üle Eesti. Aastapäeva gala tõi ka sel aastal kokku tantsuhariduse võrgustiku, liikmeskonna, tantsuõpetajad, lapsevanemad, partnerid, toetajad ja mõistagi noored tantsijad, et tähistada tantsu ning tuletada meelde tantsu olulisust haridussüsteemis laiemalt. See päev võimaldas tunda rõõmu mitmekülgsest ja laiahaardelisest tantsuhuviharidusest Eestis. Sealjuures vaadata ka tulevikku ning esitada küsimusi, mida ja kuidas saaks tantsuhariduses veel ära teha nii üksikindiviidi kui kogukonna tasandil.
Ka Tantsuhuvihariduse gala lavastuse pealkiri „Ise tehtud, hästi tehtud – olgu siis üksi, kaksi või kambakesti” viitab samalaadsele teemapüstitusele. Sarnaselt eelnevate aastapäeva gala lavastustega oli ka selleaastane lavastus erinevate tantsukoolide ühislooming. Tänavu olid lavastusmeeskonnas Ciara Tantsukool, D7 Tantsukool, Error Tantsukool, ETA Tantsukool, Just Tantsukool, Tantsuansambel Neposedõ, Shaté Tantsukool, S-Stuudio, Stuudio dotE Tantsukool, T-Stuudio, Tantsuteater Polly, Tantsukool Tantsutsoon, Tiina Tantsustuudio, Tähtvere Tantsukeskus, Face Tantsukool, Carolina Tantsustuudio, Kullo KT Stuudio ning tantsukollektiiv Zagadka. Lavastus loodi koostöös EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistriõppe üliõpilastega ning lavastuse pani tervikteoseks kokku õppekava juht, professor Jüri Nael. Muusikalise kujunduse lõi sama õppekava vilistlane Kymbali Williams.
Etendus pakatas nooruslikust energiast ja rohkest tantsust. Ei juhtu just sageli, et mõnda tantsuetendust vaadates õnnestub laval näha nii palju tantsijaid ja erinevaid liikumiskeeli. Lavastuse põhimotiivina jooksis üsna üks-ühele läbi lavastuse pealkiri: tantsiti üksi, kaksi ja kambakesi, etendus koosnes üksteisele järgnevatest pisikestest osakestest. Ometigi ei mõjunud tükikestest loodud tervik puiselt või ebaloomulikult. Tükikesi sidus minu jaoks kõige enam muusika. Muusik Kymbali Williams viibis terve aja laval, seda juba publiku saali sisenemise ajal, ning see võimaldas vaatajal laval loodavasse sisse elada ning sellega jooksvalt kuni lõpuni kaasa liikuda. Helikeel oli minimalistlik, kohati jõulisemate ja valjemate motiividega, mida täiendas Williamsi võimas häälekasutus. Samuti oli äge vaadata professionaalsete EMTA üliõpilaste ja erinevate tantsukoolide tantsijate koostööd. Usun, et sellest oli asjaosalistel palju õppida ja kogeda. Leian, et huvihariduse gala etenduse eesmärgiks ei peagi nii väga olema kunstilise sõnumi sügavus ja terviklikkus, vaid pigem koostöö soosimine erinevate tantsukoolide ja professionaalide vahel, lavastuse loomise kogemus ning lavalise julguse ja eneseväljenduse arendamine. Mõne jaoks võis etendus olla üks esimesi kogemusi suurel laval, mõne jaoks pigem pisike keika ning seegi on omaette väärtus, tuues erinevad etendajate positsioonid põnevalt kokku.
Üks oluline motiiv, mis etendust vaadates kaasa haaras ja pealkirjas toodud teemale mõtlema pani, olid vihmavarjud. Minu jaoks sümboliseerisid need tabavalt teatavat individuaalsust, eemalolekut, omas maailmas oma pisikese katuse all olemise võimalust; üksiolekut rahva hulgas ja sotsiaalset maski. Teisalt, täiesti vastupidiselt, ka hoolimist ja kokku hoidmist, kellelegi teisele varju ja kaitse pakkumist, ühise vastutuse võtmist. Soovimist pääseda varju alla, et paremini mõista, või hoopis varju kõrvale heitmist, et lihtsalt koos vihmas tantsida.
Kogukondlikkuse ja individuaalsuse teemat käsitles ka pärast galaetenduse lõppemist linastunud tantsufilm „Koos üksi”, mille režissööriks ja koreograafiks oli Markus Ian Monak ning videograafiks Annemai Sepp. Tantsijad olid tantsukoolidest Ian Dance Company, Stuudio dotE Tantsukool, Lifedance Stuudio, Kullo KT Stuudio ja Carolina Tantsustuudio.
Samuti andis Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit välja Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja preemia, mille laureaadiks oli sel aastal austatud ja armastatud õpetaja Paul Bobkov. Lisaks avaldati tänu tantsuhuvihariduse edendamise eest Tormi Kotkasele ja Airi Parkile haridus- ja teadusministeeriumist, Eva Kramile pikaajalise koostöö eest, Sander Lebrechtile sündmuste salvestamise ja tehnilise toe eest ning Jane Miller-Pärnamägile pikaajalise panuse ja pühendumise eest tantsuhuvihariduse arendamisel.
Oli meeleolukas, hariv ja mitmekülgne päev ning usun, et lisaks minule tundsid ka teised tantsuhuvihariduse valdkonna inimesed (taas)kohtumistest ja jagatud mõtetest rõõmu.
Tantsu täis aastat ja kohtumiseni järgmisel Tantsuhuvihariduse aastapäeval 7. novembril 2026 Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
