18. augusti Sirbis avasid Evelin Lagle ja Heili Einasto ülevaatlikult siinse tantsuvälja praktiliselt väljenduvate valupunktide tagamaid1. Suuremas pildis jõuab see teema üldise küsimuseni kultuuri rahastamisest ning kultuuripoliitilistest otsustest riiklikul tasandil, ent selle kõige üheks praktiliselt avalduvaks murepunktiks tantsukunstike jaoks on ruumipuudus. Seda mitte tantsumaastiku liigse täituvuse mõttes, vaid praktiliste tööruumide tähenduses.
Ent millest me räägime, kui räägime ruumipuudusest? Öelda, et Eestis ruume pole, ei vasta päris tõele. Liikumiseks sobivaid tantsustuudioid, teatrisaale, kultuurimajade saale ja koolide võimlaid leidub, ent enamasti puuduvad vastavad kokkulepped. Tantsuvaldkonna arengutegevusteks suunatakse ruumikasutust vähe. Valdavaks on lavastustegevus ja positiivse nähtusena nüüd üha enam ka loomeresidentuurid2. Hea näitena on võtnud Sõltumatu Tantsu Lava alates eelmisest hooajast ühe päeva nädalas, mil STLi saal AVATUD PINNA nime all tantsukunstnikele tasuta kasutamiseks antakse. Seega, kui räägime ruumipuudusest, räägime enam struktuuripuudusest. Töös olevad ruumid on tõesti suures jaos rakendatud, ent leidub ka n-ö töötuid ruume, mida veel kasutada ja arengutegevustesse kaasata.
Tants on kehaline kunst ja keha on tantsija ning tantsukunstniku esimene töövahend. Tantsijad ja koreograafid vajavad tantsimise jaoks kindlate tingimuste ning sobiliku põranda ja mõõtmetega saale, kus tegeleda tantsuloomega füüsiliselt nii treeningu näol kui ka lavastuste loomiseks. See on praktiline ja elementaarne vajadus, milleta ei saa tehnilise ja kunstilise taseme hoidmisest või arendamisest rääkidagi. Kehalise meediumi läbi vahendatav tantsulooming võrsub, sünnib ja küpseb aeglaselt, see on protsess, mida ei saa kiirustada ning mis vajab kvaliteedi süvendamiseks oma aegruumi spetsiifiliste füüsiliste ruumitingimustega. Aastate jooksul on tekkinud mitmeid residentuuripaiku, millele lisandub loodetavasti tasapisi uusigi, loomaks uut ruumi olukorras, mil olemasolevad ruumid on täis.
Eesti Tantsuagentuuri ning Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu koostöös avatakse käesoleva aasta septembris Tallinnas Eesti Tantsuagentuuri Hobujaama tänava stuudiopinnal TantsuRUUM – toetav keskkond ja kohtumispaik tantsuprofessionaalidele. Tegemist on ühelt poolt koostöö- ja arenguplatvormiga, teisalt ka reaalse uue saaliga, mis võimaldab tantsijatele ja tantsukunstnikele pinda nii treeningute kui ka isikliku loomingulise töö jaoks. TantsuRUUM koondab kogukonda, kelle eesmärk on tegeleda ennekõike siinse tantsualase arendustegevusega.
Vaimse ja füüsilise vormi hoidmiseks ja arendamiseks hakkavad TantsuRUUMis toimuma kohtumised erinevates vormingutes ning see on eelkõige suunatud professionaalsetele tantsu-, teatri- ja liikumispraktikutele. Toimuma hakkavad regulaarsed treeningud, Sõltumatu Tantsu Lava toel alguse saanud liikumisSESOONid ja ArtFusion Platform, mis võimaldab kogemustevahetust väliskunstnikega. Üheskoos moodustavad antud tegevused ühtse ja liikuva terviku, mille eesmärk on toetada kaasaegse tantsu jätkusuutlikkust ja kvaliteeti.
LiikumisSESOON on tantsu- ja liikumispraktikakeskne formaat, mis pakub regulaarset professionaalse treeningu võimalust ning toetab teadmiste jagamist valdkonnas tegutsevate tantsuprofessionaalide, teatri- ja etenduskunstnike vahel. Kord kuus nädala vältel hommikuti aset leidvad ühised kohtumised loovad võimalusi nii uutele kui ka kogenud valdkonnas tegutsejatele teadlikult mõtestada, mil viisil oma liikumisalaseid teadmisi horisontaalselt ja dialoogipõhiselt edastada, jättes ühtlasi ruumi katsetamiseks ja uute ideede tekkeks. Sel poolaastal viivad liikumisSESOONe läbi Raho Aadla, Madli Paves, Arolin Raudva ja Jaan Ulst.
Koostööplatvormina toimib TantsuRUUMis ArtFusion Platform. See on rahvusvaheline koostööpind ja kogemustevahetus välismaal ning Eestis tegutsevate tantsuprofessionaalide vahel. ArtFusion´i juhtmõtteks on kutsuda väliskunstnikke, kes juba Eestisse etendama ja õpetama tulevad, oma teadmisi töötubade ja loengute näol ka TantsuRUUMis jagama. Seega toimib ArtFusion koostöös teiste teatrite ja festivalidega ning on avatud ettepanekutele platvormi panustamiseks. Tuleval poolaastal tehakse koostööd festivaliga Kuldne Mask, Jõhvi Balletifestivali ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia füüsilise teatri magistriõppe programmiga. Näiteks toimuvad TantsuRUUMi esimese poolaasta jooksul ArtFusion´i raames liikumisuurimuslikud meistriklassid, mida viivad läbi Polina Mitryashina (RUS), Galina Gracheva (RUS), Florence Augendre (FR/BE) ning loomingulist praktikat ja kogemusi jagavad Ephia Grubek (FR), Lloyd Newson (AU/UK), Jasmin Vardimon (UK) ja Theodorus Therzopoulus (GR).
Ühe kõige olulisema väljundina võimaldab TantsuRUUM stuudiopinda tantsukunstnikele, toimides tantsuprofessionaalide ateljeena. See tähendab aegruumi regulaarseks liikumiseks, uuringulisteks residentuurideks, loomeprotsessideks ja muudeks tantsuloomealasteks tegevusteks. Ruumi on võimalik kasutada kokkuleppelise tasu eest või TantsuRUUMis residentuuris viibides. Esimesed residentuurid saavad alguse 2018. aastal, kuid vaatamata sellele kutsume võimalusi uurima ja ruumi kasutama!
Võitlemaks üksilduse ja äralõigatusega, mida tantsukunstnik kodukontoris või anonüümselt kohvikus istudes tunda võib, saab TantsuRUUMi osaks olema hubane koosoleku- ja tööruum koos kööginurgaga, loomaks ka aegruumi, kus kohtuda, olla, arutleda ja töötada stuudiovälisel ajal. Ruumid valmivad plaanikohaselt detsembrikuuks. Sellest saab koht, kus saata ära kõik pakilised töökirjad, viimistleda Kulka avaldused, teha internetipõhist uurimust, lugeda head-paremat, ent ka paik mitteformaalseteks hommikusöökideks ja kohvitassi taga mõtete mõlgutamisteks.
> Arenduskeskus < > Läbipaistvus < > Avatus <
> Järjepidevus < > Jätkusuutlikkus < > Enesetäiendus <
> Võrgustik < > Kokkupuutepunkt < > Kohtumispaik <
> Ühine ruum < > Ühine vastutus <
> Koostööplatvorm <
> Areng < > Protsess <
Iga värske suunaga loodud ruum on algusfaasis kunstlik ning selle käivitus meenutab südamemassaaži. Antud ruumi peaks pigem vaatama kui võimalust ja kutsungit. TantsuRUUM pole ei füüsiliselt ega ideeliselt valmis, vaid see areneb ühes inimestega, kes sellesse panustavad ja seda kasutavad. See on ettepanek.
TantsuRUUM on ühine jagatud RUUM, millega kaasneb ka jagatud vastutus seda toimimas hoida ja arendada. Eesti tantsumaastik on väike ning meie suuruse kohta on meil palju erinevate esteetiliste ja maailmavaateliste huvisuundadega kunstnikke. See mitmekesisus on väärtuslik. Sageli ei jõuta aga teineteise loometöö ja liikumispraktikaga kokkugi puutuda, hea, kui jõutakse kolleegi etendusele. TantsuRUUM võimaldab jagatud liikumispinda ja koosolemispinda, tehes seekaudu võimalikuks nii füüsilise kui vaimse kontakti. Ühtlasi hoiab TantsuRUUM eneses potentsiaali erinevate ideede, vajaduste ja tegevuste realiseerimiseks üheskoos. Tantsijad teavad, kui kõnekas on liikuv keha. Miks mitte siis liikudeski kohtuda ja omavahel kõnelda?
Ehk on kohane lõpetada küsimusega: mida me tahame teha?
Infot TantsuRUUMis praegu ja edaspidi toimuva kohta leiab kodulehelt.
Kirjandus:
1. Einasto, Heili, Evelin Lagle 2017. Tantsimine ruumita on nagu maalimine ilma pintslita1. – Sirp; http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/tantsimine-ruumita-on-nagu-maalimine-ilma-pintslita1/.
2. Pullerits, Marie 2017. Residentuur kui võimalus ja aegruum loomingulise protsessi väärtustamiseks. – TantsuKuukiri, nr 67; http://kuukiri.tantsuharidus.ee/artikkel/residentuur-kui-voimalus-ja-aegruum-loomingulise-protsessi-vaartustamiseks/.
