Mis?
Keha- ja liikumislaboratoorium toimub kolmes Eesti linnas, kolmes eri iseloomuga kohas, kolmes osas koostöös Liis Varese ja Pavel Semjonoviga.
I osa: Tantsuõpetaja kui kaasaegse keha kandja ja looja 7. jaanuaril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
II osa: Keha võim ja võime 4. veebruaril Tartu Maarja Koolis.
III osa: Tants kui kõikvõimas keel!? 25. märtsil Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval.
Kaasaegne – midagi, mis eksisteerib just nüüd, praegu, just nii, ja järgmisel hetkel võib olla ta midagi muud. See on võimalus, mitte tingimus, olla midagi muud, võimalus muutuda, võimalus aktsepteerida ümbritsevat, võimalus suhestada end sellega, mis on sinu naha all, pinnal ja kaugemalgi. See on võimalus teha valikuid, püüd olla ärkvel ja liikvel, püüd mitte aega maha magada, usaldades vaid olnut ja tulevat.
Keha – aja ja olude kandja, salvestaja ning väljendaja.
Kellele ja kuidas?
Tantsu- ja kehamaastiku kujundajatele ja loojatele: neile, kes tunnevad vastutust, vajadust ja huvi nii enda kui valdkonna ees. Neile, kes tahavad end avardada ja suhestuda veel tundmatuga. Iga osaleja lähtub enda huvist ja seab endale ise eesmärgid – õpime/kogeme/arendame iseendale ja iseend, suhestudes teistega.
Miks?
Liis: Mulle tundub, et tunneme tehnikaid, millega kehi vormida, aga kehadest endist suurt ei tea. Palju on varjatut, tunnistamatut. Miks usaldame universaalseid tehnikaid, aga mitte iga keha unikaalseid kogemusi, kvaliteete ja tõlgendusi? Olen õppinud välismaal ka mõttega, et seal teatakse rohkem, kuid tegelikult õppinud inimestelt, teistelt kehadelt, kes toimivad teisiti, kelle loogika on teine, kultuur on teine. Õppinud teistelt, kuid alati läbi enda, suhestades end teiste kaasaegsetega, järgides oma enda isiklikku huvi. Kui kontrast on suurem, on kergem õppida, tundmatut ala on kergem märgata. Tegelikult huvitab mind, milline on kaasaegne keha minu kõrval, siinses kultuuriruumis ja millised on tantsu võimalused kaasajas. Kes on selle maastiku kujundajad ja loojad? On ta vahend, tehnik, kontsept, vormis või vormist väljas, mis teda kõnetab? Millised on ideaalid? Kas neid üldse on? Kas kõik võivad tantsida? Kellel on võim? Miks keegi tahab üldse tantsida ja keegi enam mitte? Kus on tantsu ja keha piirid? Need on küsimused, mis mind huvitavad, aga arvan, et võiksid huvitada ka valdkonda laiemalt. Mind ei huvita enda ühekülgsed vastused, monoloogi vorm ega ka kellegi teise kauge teoretiseerimine, vaid otsene kogemus ja kehakõne. Omalt poolt on mul midagi, mida tahan näidata, midagi, mida lubada kuulata ja kogeda, milleks pole varem siin aega ja võimalust olnud. Teiega koos.
