Sel aastal toimub koreograafia õppekava festival kahes osas. III kursuse lõputööd tulevad esitlusele juba 5.–11. jaanuaril. Kursusetööd, tantsufilmid koos KinoEyes’i filmitudengitega ning BA lõpetaja Marta Jamsja tantsufilmid jõuavad publikuni aprillis-mais. Kirjalike tööde kaitsmine toimub juunis ning oma magistritöö kaitseb ka Anu Vask.
5. ja 6. jaanuar kl 19.00 Teater Stella
Allar Valge (BA 2017) „Helgelt helise“
Unustamine on inimlik ja igapäevane. Unustusse kipuvad kaduma ka meile olulised, kelle puudumist paneme pahatihti tähele alles siis, kui sinna enam midagi parata pole. Mäletame helget ja hoolime helisevast…
Aneta Varts (BA 2017) “Kooslused”
Lavastuses näeme ühiskonda, selle sisemist dünaamikat, aktsepteerimist, mitteaktsepteerimist, piiride kompamist. Selles maailmas on vabadus teha otsuseid, minna teistega kaasa või mitte. Kuidas suhestuda, on igaühe enda otsus. Täpselt nii, nagu ei ole kurba rõõmsata, helisid vaikuseta, saavad koos eksisteerida ka must ja valge. Selleks on ruumi. Tantsulavastus “Kooslused” on inspireeritud afro-brasiilia kultuurist ja candomblé religioonist.
9. jaanuar kl 19.00 KUMU auditooriumis
Kerstin Vnukova (BA 2017) „Ilmsi unes“
Pühad. Kas tead, kust pärinevad igal aastal tähistatavad pühad? Miks neid tähistatakse? Millisteks on need muutunud tänapäeva tarbimisühiskonnas? Kas detsembrikuu värvilisest sitsist-satsist piisab, et inimesed ei tunneks ennast üksikuna ja mahajäetuna?
Hirm jälitamise ees. Mis juhtub, kui sind jälgitakse mitte läbi kaamera kuskil kaugel, vaid siinsamas, praegu, sinu toas? Kuidas hirmust lahti saada? Kas loodad, et prints valgel hobusel päästab sind või vaatad probleemile silma iseseisvalt?
Sulle ei meeldi, mis toimub päris elus, meeldib vaid unistada oma ideaalmaailmast. Kas lepid reaalsusega või põgened unistustesse?
Kutsun teid kaasa mõtlema nendel teemadel. Kui oled väsinud mõtlemisest, siis tule lihtsalt vaatama ilusat liikumist ja nautima mõnusaid jazz´i-rütme.
Maarja Eliisabet Roosalu (BA 2017) “Meri põlvini”
Pistan varbad sooja merre ja mõtlen, et see võiks olla samal ajal nii pahkluuni kui üle pea. Ma ei tea seda enne, kui pole sisse hüpanud. Aga sukelduda on hirmus, sest ma ei tea, kui sügav meri on. Mis siis, kui ma sinna ära upun? Mis siis, kui ma end ära põrutan? Mis siis, kui lained löövad pea kohal kokku ja enam ei saagi välja? Kas sa hüppad koos minuga?
Päike on juba palav, aga ma ei taha veel minna. Ma tahan veel sinuga olla. Veel sulle silma vaadata, veel korra hoida su käest. Kui me ei peaks samale kaldale tagasi jõudma.
Ma andsin sulle selle juulikuu päikese, kui ma kartsin nii väga ja ei teadnud veel mitte midagi. Kui ma kartsin tohutult. Kui ma veel ei teadnud, et meri võib olla põlvini.
10. ja 11. jaanuar kl 19.00 Teater Stella
Helin Jürmann (BA 2017) „00:00“
Igal lõpul on algus ja üleminek. See on perioodne vahepala, kus me kohtume ning kõik vana hääbub ja talletub. Aeg annab meie tegudele tähenduse ja väärtuse. Mis saaks, kui meil oleks võimalus taaskülastada oma elu tähtsamaid ja eredaimaid momente, mis meid on vorminud „Minaks“? Kui palju vana, kadunut, uut leitakse? Kui palju sümboleid, hetki, nähtut, maailmavaateid, arusaamu, kogetut suudaksime kokku lugeda?! Kes langetab meie eest otsused? Kas kõik valikud meie elus on endi teha ja otsused enda vastu võtta?
Liise-Marie Valgi (BA 2017) “Lõkkel”
Mis juhtub, kui kaks erinevat kokku saavad? See on lavastus alati korduvast ja ikka erilisest. Nii pööriöös kui ka armastuses on alati olnud midagi salapärast, rõõmsat ja kurba. Põline on ikka kohtunud nüüdsega. Nii on ka selles lavastuses.
Lavastuses on ühendatud modern- ja pärimustantsu elemendid, et näha ja näidata mõlemat uuest ja veidi tavapäratust vaatenurgast.
