Kuigi maailm me ümber kipub hulluks minema, lubab traditsiooniline tants olla kahe jalaga kindlalt maa peal, leida rõõmu aja kullaprooviga väärtustest ja samas hingel tantsulustis lennata!
Kümne aastaga on traditsioonilise tantsu festival Sabatants teinud tiiru peale Eesti erinevate paikade tantsutraditsioonidele Setomaalt saarteni. Nüüd, 11. kevadel naudime üheskoos bretooni tantsu- ja laulutraditsioone, mis otsekui looduna piduliste ühendamiseks ja ühteliitmiseks on saanud paljude lemmikuks. Fanø saarerahvas Taanist toob ühes imeilusate tantsuviisidega meieni sønderhoningu jt oma kandi tantsud. Loomulikult on ka Eesti ja lähinaabrite parimad tantsuõpetajad ja -muusikud kolmel päeval meie päralt, et jagada tantsurõõmuni viivaid teadmisi ja panna meid eheda rahvamuusika saatel tantsima.
Taani “Kihnu” saar Fanø
Nagu Kihnugi, asub Taani väike Fanø saar riigi edelarannikul. Kuigi triibuseelikuid sealt ei leia, siis sarnaselt Kihnuga on Fanøl elus unikaalne tantsutraditsioon. Eestiski on juba folgilaagrites ja -festivalidel kuulda legende imeilusatest taani lugudest, kuid vähe on olnud võimalust nende viiside järgi tantsida. Saare lõunaküla Sønderho pidudel on täies elujõus kohalik polska-tüüpi tants Sønderhoning, mis pole jäänud vaid tantsuentusiastidele, vaid seda tantsivad juba aastakümneid kohalikud külaelanikud. Tantsumuusika annab ette mugavad rõhulised kohad, kuhu jalga toetada, ning nendesse kohtadesse astumine on täiesti omaette nauding. Ansambel Jæ Sweevers ehk Peter Uhrbrand, Ole Mauritzen & Ove Søgaard on Fanø saare külamuusikud, kelle tantsuõhtud nii saare lõunakülas Sønderhos kui põhjakülas Nordbys on alati puupüsti täis. Sabatantsul saab Sønderhoningu ja teiste Fanø tantsudega tutvuda õpitoas, seminaril ja kahel tantsuklubiõhtul.
Bretooni “regilaul” kui tantsulaulude tüvi
Loode-Prantsusmaa põlisrahva bretoonide laulud meenutavad meie regilaule – üks laulab ees ja teised kordavad. Kogu Alam-Bretagne, läänepoolse Bretoonimaa tantsutraditsioon, on seotud nendesamade lauludega. Sedamoodi ringis laulu järgi liikumine on ilmselt maailma vanimaid tantsuilminguid üldse. Kesk-Bretoonimaa tantsud Rond de Loudeac, Gavotte des Montagnes ja Plinn on arhailised saba-/ringtantsud, mida tantsitakse ringis tihedalt üksteise kõrval eeslaulja järel kaasa lauldes. Bretooni tantsulauludest on saanud ka pillilood, mis on omakorda mõjutanud tugevalt kaasaegsete pillide mängimise traditsiooni. Noorte muusikute trio Foltête / Ar Braz / Danigo ja tantsuõpetaja Vincent Michaud-Laine toovad Sabatantsule lisaks “väikese sõrme tantsud” An Dro, Hanter Dro ja teised bretoonide lemmikud.
Liivi tantsud ja mängud
2022–2032 on rahvusvaheline põliskeelte aastakümme ning aasta 2023 on kuulutatud Lätis liivi pärandi aastaks. Rahvatantsuansambel Dandari on sel puhul uurinud värskelt liivi rahva mänge ja tantse ning meelde tuletanud aastate jooksul kogunud tantsuvara. Dandari loodi Läti Ülikooli juurde 1980. aastal ning see koondab siiani tudengeid ja vilistlasi üle Läti. Neid võiks võrrelda meil tuntud rahvakunstiseltsiga Leigarid, sest nemadki kannavad kohalike piirkondade rahvarõivaid, laulu- ja tantsutraditsioone ning tutvustavad neid aktiivselt laiemale publikule.
Labajalad ehk paarispöörlemise alustala
Seekordsele Sabatantsule on oodata erakordselt palju väliskülalisi. Sabatantsu festivali missiooniks on lisaks teiste maade tantsude tutvustamisele ka kohaliku tantsutraditsiooni hoidmine ja edendamine. Seepärast pöörame ka pilgu meie endi tantsujuurte ehk labajala poole. Kõrgelt hinnatud tantsu-uurija ja rahvakunstiansambli Leigarid kunstiline juht Sille Kapper-Tiisler võtab õpitoas ette labajala sammud, võtted, joonised ja kõik muu, mis meil selle tantsu kohta teada on. Saab uurida, arutleda, proovida ja harjutada erinevaid mooduseid labajala tantsimiseks.
Tantsumuusikat meilt ja mujalt
Lisaks kaugetele külalistele saab Sabatantsul tantsida loomulikult ka meie kohaliku raudvara pilli järgi. Festivalile on läbi aastate nopitud muusikuid alati nende erilise tantsuks mängimise oskuse järgi. Selgi korral lööb rahvakandlel tantsuotsa lahti külapillimees Aivar Arak. Kolmel pikal tantsuklubiõhtul saab keerutada nii kogenud pillimeeste (Vabariigi Pillimees Juhan Uppin, Võrumaa lõõtsalegend Harri Lindmets koos Henrik Hinrikusega) kui tõusvate noorte tähtede (Duo Mann & Juula, Alamakstud Härrad, Duo Tuus ja teised) järgi.
Kohtume Sabatantsul 27.–29. aprillil Toompea 3, Tallinn!
Toetajad
- Eesti Kultuurkapital
- Eesti Rahvakultuuri Keskus
- Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
