Piret Torm-Kriis Eesti Swingtantsu Liidu president
Head asjad ei kao. Võivad küll jääda unustusehõlma ent tulevad varem või hiljem tagasi. Üks selliseid on swingtants. 17. jaanuaril toimus Tallinnas 9. swingtantsufestival LUMEPALLISWING.
On väga raske dateerida swingtantsu ajastu algust maailmas. Oleneb, kas esimese swingtantsu isa ja vanaisa võtta samuti perekonda või mitte. Eestiski on märkmeid swingiajastu eelkäijate black bottomi ja charlestoni tantsimisest (H. Küttim „Moodsate tantsude õpetus“ 1928, A. Poolgas „Õppige moetantse kodus“ 1934). Seda rõõmustavam on, et swingtantsul lindy hop on palju õdesid-vendi, mida aastakümned ei ole suutnud välja suretada. Öeldakse ju, et tõelised geeniused ei ole kuulsad omal maal. Tundub, et ka mõned kultuurinähtused ei saa kuulsaks omal ajal, vaid tunduvalt hiljem. Lindy hoppi hakati Eestis tantsima esmakordselt tõenäoliselt 1994. aastal, sest mingit informatsiooni selle varasemast tantsimisest ei ole õnnestunud leida. 20 aastat hiljem võib rahulolevalt tõdeda, et kui võrrelda swingtantsuharrastajate ja elanike suhtarvu erinevates riikides, ei jää Eesti sugugi suurriikidele alla.
Alates 1999. aastast peetakse Tallinnas üle aasta toimuvat swingtantsufestivali LUMEPALLISWING. 2015. aasta 17. jaanuaril toimus see 9. korda. Esmakordselt ei olnud vajadust kutsuda osalejaid naaberriikidest, sest omamaiste harrastajate ja nende sõprade-toetajate vägi ummistas toimumiskoha Nõmme Kultuurikeskuse. Esmakordselt tantsiti big bändi saatel – õige tempo ja pikkusega lugusid mängis swingtantsijatele Horre Zeiger BigBand. Osalejaid oli seitsmest erinevast rakukesest: International Kindergarten Tallinnast, Tallinna lasteaed Kraavikrõll, S-Stuudio Viljandist, Tallinn Swing Dance Society, Värska Gümnaasium ja Värska Kultuurikeskus Setomaalt ning Tantsutrupp Modus Tallinnast.
Kui laste tantsimisi hindasid kompetentsed kohtunikud, siis noorte, täiskasvanute ja seenioride tulemused selgusid publiku kaasaelamisest tekitatud helitugevuse mõõtmisega. Tundus väheusutav, et saalis oli valdavalt eesti publik, sest tantsudele elati sedavõrd tormiliselt kaasa. Showtantsudele pakkus lisaväärtust enne tantse iga paari poolt suuliselt esitatud tantsu libreto. Kogu festivali kõrgeima autasu teenisid publikult erinevate kategooriate parimate tulemustega Moduse tantsijad Allar Valge ja Anna-Liis Torm-Kriis.
Swingtants on nagu nakkushaigus – ei hakka kaugeltki mitte igaühele külge. Aga kui juba hakkab, siis sageli väga rängalt. On heameel tõdeda, et nakatunud laiendavad swingikombitsaid laiali mööda Eestit – Tallinnat, Tartut, Viljandit, Põlvamaad. Ja tore, et muusikudki tantsijatega ühinevad – kus nõudlust, seal pakkumist. Õige swingtants käib ikka elava muusika saatel.
Aastal 2015 võib swingtantsuga seotud sündmusi Eestis leida iga nädal – festivale, õpitubasid, showsid, kursusi, tantsuõhtuid. Üllatav on seegi, et swingtantsu kasvavat populaarsust on märgatud – seltskonnatantsu klubid kutsuvad swingtantsu õpetajaid oma teadmisi ja oskusi jagama. Näiteks Saksamaal Düsseldorfis toimuv seltskonnatantsu kongress valis swingi lausa 2015. aasta tantsuks.
