20.–28. oktoobril 2018 Tallinnas seitsmendat korda toimuva NU Performance Festivali keskmes on objektse kunsti ajaliin ning performatiivsed võimalused, mis mõtestavad ümber publiku individuaalset ja kollektiivset kogemust. Terve nädala kestva programmi jooksul saab Tallinna erinevates esituspaikades näha nii kohalikke kui rahvusvahelisi ärksameelseid etendus- ning visuaalkunstnikke.
Festivali avaõhtul saab Sveta Baaris näha erinevaid performance’eid siinsetelt tegevkunstnikelt. Õhtu tuleb pikk ning mitmekesine. Kadri Noormetsal esietendub lavastus “Tõotatud maa”, mis defineerib ennast vormi ning pealkirja kaudu ning tegeleb grupi kui kollektiiviga. Andrius Katinas, Vera Nevanlinna ning Salla Salin toovad Kultuurikatlasse oma 2015. aastal esietendunud lavastuse “Paper piece”. Nagu ka pealkiri viitab, on lavastuse põhiline fookus paberil kui koreograafilisel, performatiivsel ning installatiivsel meediumil. Eesti Raadio 1. stuudios saab kahel korral kuulata Gisèle Vienne’i ja Peter Rehbergi raadiolavastust “Jerk, the radioplay”, mille tekstiliseks lähtepunktiks on Ameerika sarimõrvari Dean Corlli sooritatud kuritegude kujuteldav – kummaline, poeetiline, naljakas ja morn – rekonstruktsioon ning milles keskendutakse nukunäitleja rolli erakordselt skisofreenilisele olemusele. Raadiolavastuse formaat võimaldab intiimsemat kogemust.
Mustpeade Maja Valges saalis seab ennast üles visuaal- ja teatrikunsti piirimail tegutseva Lawrence Malstaf’ii installatiivne lavastus “Shrink, 01995”. Ruumi on paigutatud viis omapärast raami, milles asuvad viis vaakumpakendatud elusat keha. Stockholmis elava ning töötava duo Nanna Nordströmi ning Gideonsson Londré “Thin Man” tegeleb konkreetsete esemete ning nende horisontaalse ja vertikaalse seisundiga. Mårten Spångberg on Tallinnas mitmeid kordi esinenud, seda nii teatri- kui visuaalkunsti kontekstis. Festivali kavas on tema “Digital Technology”, mida võib kirjeldada kui esemetelt tähenduse kaotamist ning uue andmist. Mehhiko juurtega Julia Rodriguez tegeleb oma lavastuses “Later” aja ja erinevate esemete ning sündmuste kadumise ja kaotamisega selles.
Laivi (Suurväli) analüüsib oma loomingus rõivastust ja keha katmise meetodeid laiemalt nii visuaal-esteetilisel, funktsionaalsel kui ekspressiivsel tasandil. ARSi Projektiruumis toimuv “Mystifying mundane” on Laivi performatiivsete moeinstallatsioonide seeria kolmas näitus.
Festivali kavast ei puudu ka vestlused kava teemafookuse üle. Kahel pärastlõunal on publik oodatud EKA uue maja galeriisse, kus teemal “Objekt kui esineja” arutlevad nii kohalikud kui rahvusvahelised teoreetikud ning praktikud. Toimub ka raamatuesitluste pärastlõuna, kus osalevad siinse kunstivälja olulisimad kirjastajad – Lugemik, Knock! Knock! Books ning ;paranoia. Lisaks tutvustab Mårten Spångberg etenduskunstiajakirja “Movement Research” kevadel ilmunud numbrit, mille toimetaja ta oli.
Sel aastal ühendasid NU Performance Festival ning 25.–28. oktoobrini kestev muusikafestival Üle Heli jõud ning kvaliteetse öise muusikavööndi eest vastutab Üle Heli kuraator Aivar Tõnso.
Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine kui ka koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. Hütt on rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.
Mihkel Ilus on (visuaal)kunstnik, kelle põhifookus on maal laiendatud väljal. See tähendab, et sageli töötab Ilus suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maalilisel lähenemisel on keskne roll. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb ta peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box´i ja white cube´i tingimustes.
VII NU Performance Festival “Objekt ja kollektiiv”
Etenduskunstide festival / 20.–28.10.2018 Tallinn
