Uudis

Sabatants 2024 seilab rannarootslaste juurde ja reisib Kõrg-Bretoonimaale

Sabatants 2024 seilab rannarootslaste juurde ja reisib Kõrg-Bretoonimaale

Traditsioonilise tantsu festival Sabatants ootab kõiki tantsuhuvilisi 2.–4. mail Tallinnasse, et koos õppida, kanda edasi traditsioone, nautida elavat muusikat ja tunda tantsimisest rõõmu. Festival toimub sel kevadel 12. korda ning tuleb rannarootsiteemaline.

Traditsioonilise tantsu festival Sabatants toob endaga kaasa kirju programmi, täis tantse ja muusikat, kodust ja kaugemalt. Rohkelt avastamisrõõmu jagub nii suurtele kui väikestele, nii algajatele kui edasijõudnud tantsijatele. Seminarides saab kuulda ajaloost ja arutleda põnevatel tantsuteemadel, päevastes õpitubades sammud selgeks õppida ning õhtul tantsuklubis nautida varajaste hommikutundideni peadpööritavat tantsulusti, tantsides pärimustantse vabas vormis nagu sajanditagustel külapidudel.

Seekordsel Sabatantsul keskendume põlise Eesti rahvusvähemuse, rannarootslaste ehk eestirootslaste tantsu- ja muusikapärandile. Õpime tantse Vormsi, Ruhnu ja Pakri saartelt – teeme tutvust leikide ehk iseloomulike Vormsi tantsulauludega, tantsime erinevate pillide sh talharpa ehk hiiu kandle järgi, avastame traditsioonilisi Ruhnu pulmatantse ja kuuleme Pakri tantsukultuurist viimastelt Pakritel sündinud pakrirootslastelt.

Eestirootslased kõnelesid rootsi murretes, mis säilitasid algsest päritolumaast eraldatuna palju arhailisi jooni ning tantsude vanemasse kihistusse kuuluv labajalavalss arvataksegi olevat Eestisse tulnud rannarootslaste vahendusel. Rannarootslaste muusika panevad kõlama Ruhnu saare lood ja laulud, Yngve Rosenblad ja Marju Tamm, Pakri orkester, Sänni Noormets ja Liisa Koemets ning Steffensoni trio. Rannarootsi teemat ilmestab spetsiaalselt festivali ajaks tantsusaali üles pandud näitus Ernst Hermann Schlichtingi litograafiatest, mille koostas Noarootsist pärit Piret Miina Roberg.

Nagu tavaks kujunenud, süüvime ka mõnda välismaisesse tantsutraditsiooni. Sel korral on harukordne võimalus õppida Bretoonimaa vähetuntud ja salapärase piirkonna Kõrg-Bretoonimaa tantse, mida tulevad õpetama oma kultuuri tõelised asjatundjad. La Sèrcl jaoks on kodupiirkonna traditsioonid elu loomulik ja lahutamatu osa ning kõik kolm muusikut valdavad varjusurmas olevat ajaloolist gallo keelt, milles kõlavad piirkonnale iseloomulikud tantsulaulud.

Leedu nakatavad tantsulood toob endaga Robakasi Folk ning lisaks eelnimetatud esinejatele mängivad tantsuklubides Juhan Uppin, Aivar Arak, Rasmus Kadaja, Duo Tuus, Eva Väljaots ja Robbie Sherratt, Katariin Raska, Alamakstud Härrad ja teised parimad kodumaised tantsumuusikud.

Sabatants 2024 toimub 2.–4. mail Tallinnas, Toompea 3.