Artikkelnr 76

Tantsuteemalise teadlikkuse kasvust

Iiris Viirpalu
STL-i haridusprogrammi eestvedaja

nr 75nr 77
Tantsuteemalise teadlikkuse kasvust

Tantsualase teadlikkuse arendamiseks ja levitamiseks on vaja tantsu tutvustada tantsukaugetele inimestele. Sõltumatu Tantsu Laval käivitus sel sügisel eelkõige koolidele ja tantsustuudiotele mõeldud haridusprogramm, mille raames saavad noored koos õpetajate-juhendajatega käia etendustel ning kuulata etendusele eelnevat nüüdistantsuteemalist loengut.

Spetsiaalselt nüüdistantsule pühendatud programm avab kaasaegse tantsu teemat nii publiku kui ka tantsumaastiku seisukohast, käsitledes ülevaatlikult nii nüüdistantsu kujunemist kui ka hetkelisi arenguid ja suundumusi Eestis.

Vaba vormiga haridusprogramm kaasneb STL-i sügis-talve programmi kuuluvate etendustega ning on mõeldud sissejuhatuseks kaasaegse tantsu valdkonda kui ühte teatrižanrisse. Loengud koos visuaalsete näidetega annavad ülevaate kaasaegsest tantsust, selle kohast tänases teatripildis ning sellest, kuidas tantsulavastust vaadata ja sellest paremini aru saada. Loengud on üles ehitatud kaasaval viisil: noored saavad ise küsida, rääkida oma vaatamiskogemusest, samuti on loengu ülesehitus tantsuvaldkonnast lähtuvalt dünaamilisem ja loomingulisem. Põhiline rõhk on sellel, et noortele selgitada, milliseid võtteid nüüdistantsus rakendatakse ning mis on sealsed eesmärgid ja omased jooned võrreldes näiteks sõnateatri või balletiga. Loengutel on vastavalt teemafookusele ka alapealkirjad. Seni on toimunud loengud pealkirjaga „Mis on nüüdistants?“, mille rõhk oli sissejuhatusel nüüdistantsu kujunemisse ja keelde ning „Kuidas vaadata nüüdistantsu?“, mis selgitas nüüdistantsule omaseid jooni ja põhimõtteid, sh narratiivist loobumist, tantsulis-kehalist dramaturgiat ning liikumistunnetusest ja kohalolust lähtuvat lavategevust.

Loengutes keskendun lisaks nüüdistantsu tutvustamisele ka konkreetsetele aspektidele, mida lavastust jälgides vaadelda ja mis aitaksid noorel vaatajal teosele n-ö lähemale pääseda, seda paremini „lugeda“. Muuhulgas on vaatluse all ruumisuhted ja ruumikasutus; erinevad meediumid tantsulavastuses, liikumise stiili võimalused ja omadused ning tantsijate omavaheline suhtlus ja/või kontakt. Nimetatud aspektid on olulised, arvestades, et nüüdistantsulavastustest on otsene loolisus sageli asendunud kohalolu, performatiivsuse väljendamise ja erinevate esmapilgul seostamatute lavategevustega ning üldmulje on pigem abstraktne. Kui noorel vaatajal on teada, milliseid erinevaid parameetreid lavastuse puhul jälgida saab, on tal lihtsam tajuda ja aru saada ka lavastuse kui terviku taotlustest.

Kindlasti on säärased loengud vajalikud, vältimaks vaatajapoolseid reageeringuid stiilis „ma ei saanud midagi aru“. Palju olen kuulnud oma tutvusringkonnas tantsukaugematelt inimestelt stereotüüpseid arvamusavaldusi selle kohta, kuidas nüüdistants on nii keeruliselt arusaadav ja abstraktne valdkond, et vaataja ei pääse sellele ligi, ei saa aru, mida on püütud edasi anda ning miks just selliste vahenditega. Mainitud arvamused kujundavad aga ohtlikke eelarvamusi, mis pikas perspektiivis kuhjudes hoiavad vaatajaid tantsulavastusi vaatama tulemast. Kõige hullem tunne, mis tantsulavastuse vaatajana tekkida võib, on tunne, et mina olen rumal ega saa elitaarsest, kitsale ringkonnale suunatud kunstist aru. Tundmata nüüdistantsuväljale omaseid võtteid ja taotlusi, võib selline arusaam aga kahjuks tekkida. Sellest kaotab terve valdkond, kuna tekib üha rohkem kapseldumine ning tants muutubki üha enam siseringi, kitsa vaatajaskonna asjaks. Tantsul kui liikumisel ja kehalisel kogemusel põhineval kunstil on aga palju potentsiaali, seda ka publiku perspektiivi laiendamisel, mõtlema panemisel ning keha kui väljendus-, kogemis- ja mõtlemisvahendi tutvustamisel.

Haridusprogrammi vedajana pean oluliseks, et kaasatud saaksid ka need õpilased ja noored, kes elavad Tallinnast väljaspool, sestap on pikemas perspektiivis plaanis loenguid anda ka Tallinnast ja Sõltumatu Tantsu Lava enda majast väljaspool. Kutsume programmist osa võtma koole teistest maakondadest ning lisaks suurematele linnadele ka väiksematest asulatest, seda enam, et koolidel endil on võimalik taotleda toetust muude piirkondade etenduste külastamiseks „Teater maale“ programmi kaudu.

Lisaks keskkoolitasemele mõeldud loengutele on programmi osaks ka päris väikestele lastele suunatud mängulisemad etendused. ZUGA tantsijate ühendus on loonud juba aastaid eelkõige lastele suunatud tantsulavastusi ning erinevad neist on ka stabiilselt mängukavas. ZUGA käib lavastustega tuuritamas ka koolides – jällegi eesmärgiga viia kultuur ka teistesse piirkondadesse peale Tallinna, et ka maapiirkondade lapsed tantsust ja liikumiskunstist osa saaksid.

Rohkem infot loengutest.

Loe juurde vestlusringi “Miks nüüdiskunst noori ei kõneta?” Õpetajate Lehest.