Sina tead, aga tema ei tea
Kas oled tundnud hetki, kus kolleegi kuulates tead juba ette, mis on tema olukorrale hea lahendus? Sul on milleski rohkem kogemusi ja võib-olla ka teadmisi kui temal. Sinu mõistes ilmselge on kolleegi jaoks veel uus või avastamata.
See on võrreldav olukorraga, kus sina tead, et jalgratas on juba leiutatud, ja rohkemgi veel, sa oskad sellega ka sõita. Kolleeg pole jalgrattast midagi kuulnud. Noh, või kui on, siis seda teadmist ta hetkel oma elus ei kasuta.
Mängime nii, et see olukord on täiesti reaalne – sina tead ja temal pole sellest aimugi. Toome olukorda keerukust juurde sellega, et just ratta kasutamine on miski, mis aitaks teil mõlemal liikuda punktist A punkti B ehk soovitud eesmärgini. See oleks kõigile seotud osapooltele nii tõhusaim, energiat säästvaim kui ka ennasthoidvaim viis praegusest asukohast eesmärgini jõudmiseks.
Tulenevalt eelpool öeldust soovid väljendada oma kolleegile viisakalt ja teda solvamata, et jalgratas on juba leiutatud.
Alguses on suhtlemine, siis suhe
Umbes aasta tagasi sain Eesti Tantsuhuvihariduse Liidult (ETHL) kutse viia läbi suhtlemisoskuste koolitus tantsuõpetajatele. Uurisin Jane Miller-Pärnamäelt, mis eesmärgiga peaksid tantsuõpetajad paremini suhtlema. Sain vastuseks, et planeeritav koolitus on mõeldud kogenud tantsupedagoogidele, kellest võiksid kujuneda edaspidi alustavate tantsuõpetajate mentorid üle Eesti.
Pakkumine tundus ahvatlev, sest tavapärase oskuste treeningu asemel adusin tellija soovi ja võimekust näha suuremat pilti ning panna alus laiaulatuslikule tantsuvaldkonna mentorite võrgustikule.
Pakkusin mentorite väljaõppeks motiveerivat intervjueerimist – meetodit, millel on kõrge vestluspartnerit austav vaimsus. Motiveeriv intervjueerimine (MI) on koostööl põhinev verbaalne juhendamisstiil, mis austab juhendatava enda soove ja valikuid nii õppimise eesmärkide kui ka protsessi osas. Seda rakendades kasvab õppija sisemine motivatsioon ja pühendumus eesmärgi poole liikumisel.
Nii me koostööd alustasime.
Tarkusega ülevalamine
Tulles tagasi jalgratta metafoori juurde, võiks öelda, et ETHLi programmis on mentorlus pehme viis aidata aasta jooksul oma alustaval kolleegil taibata, et „jalgratas on juba leiutatud“ ehk tantsupedagoogika on juba olemas. On olemas valdkonna põhitõed ja vaatamata sellele või hoolimata sellest on võimalik kujundada endale õpetajana isikupärane käekiri. Sealjuures on oluline seada prioriteediks õpilase tervis ja head liikumisharjumused. Nii jäi mulle mulje, kui lugesin tantsupedagoogide õpetamiskogemusi „Kaasaegse tantsupedagoogika käsiraamatust“.
Olen siiani suhtunud mentorlusse kui selgelt jagatud jõupositsioonidega koostöövormi, kus traditsioonile kohaselt jagab vanem kolleeg õpipoisi rollis olevale kolleegile oma kogemusi ja õpetab, kuidas asju tehakse. Selline lähenemine tegi mind mentorluse suhtes ettevaatlikuks. Mõte sellest, et keegi kogenud ja heade kavatsustega kolleeg valab teise kolleegi üle oma suure tarkusega, tekitab minus motiveeriva intervjueerimise treenerina sisemist tõrget.
Mõnikord tekitab kolleegi või lähedase inimese hea kavatsus õpetada või anda nõu hoopis tugevat soovi tegutseda vastupidiselt või üldse mitte tegutseda. On üldinimlik, et tehes ise midagi teisiti, soovime, et see oleks õige tegutsemisviis ka teiste jaoks. Olukordades, kus tajume teise inimese teadmatust või ebatäiuslikkust, tekib kergesti soov anda nõu või jagada juhtnööre. See on inimlik parandamisrefleks, mis võib halvimal juhul saada kaikaks õppija rattakodarates ja takistada tegelikku õppimist.
Isetaipamise ahhaa
Inimese vastuvõtlikkus infole sõltub sellest, kuidas infot edastatakse. Seda sama kinnitab hetkel minu silme ees olev mälestus, kuidas MI koolituse osaleja väljendas oma hämmingut, kui erinevalt mõjus sama päeva hommikul vestlus väljaõppinud mentoriga ja hiljem samal teemal vestlus teise MI koolitusel osalejaga. Väljaõppinud mentor andis küll asjakohast nõu, kuid see tekitas siiski mentees teatavat vastasseisu. Seevastu, arutades sama teemat enda kaasõppuriga, kus palusin kasutada juhendaja kingades oleval osalejal MI tehnikaid, jõudis enne mentee rollis olnud osaleja ise samadele tulemustele, mida soovitas paar tundi tagasi tema mentor. Erinevuseks oli see, et teatud juhendamismeetodit kasutades avanes vestluspartneril võimalus jõuda ise nende tulemusteni ja kogeda taipamist.
Avastused ja ahhaa-momendid on nii lapse kui ka täiskasvanu jaoks kõige magusamad õppimise momendid. Need on maagilised hetked, mil õppija taipab, et on kontaktis oma jõu ja tarkusega ning tema otsused ja neile järgnev tegevus on otseselt seotud tema soorituse kvaliteediga. Juhendaja ega mentori rollis ei tohiks me neid hetki õppija eest ära näpata.
Meisterlikkus, vastutus ja tähenduslikkus
On olemas lähenemine, mille kohaselt panevad inimese liikuma kolm olulist vajadust. Need on meisterlikkus ehk mingi oskuse väga heal tasemel valdamine, iseseisvus ehk õigus enda eest otsustada ja eesmärk ehk seotus mingi suurema ideega. Ideaalne õpikeskkond ja kasutatavad juhendamismeetodid võiksid sellega arvestada ja seda toetada.
Otsustasime ETHLi mentortiimiga, et kogu programm tuleb rajada suhtlemiskultuurile (meetodile), mis austab õppiva kolleegi sees juba olemasolevat tarkust, iseseisvust ja õigust otsustada, mis on talle antud kontekstis oluline. Soodustades nii mentee rollis olevate tantsuõpetajate sisemist motivatsiooni ja sellega seonduvalt kasvavat uudishimu mentorist tantsupedagoogi kogemuste vastu.
Meie mõte oli mitte vähendada alustava või noore tantsuõpetaja rollis oleva isiku enda teadmisi, kogemusi, huvi või vastutust. Samuti soovisime toetada mentorite oskusi, vaba valikut ja tunnet, et see, mida nad teevad, on suurema tähendusega. Teisisõnu lähtusime sellest, et alustaval tantsuõpetajal, menteel on sisemine igatsus saada teada jalgratta olemasolust, isegi kui ta ei oska seda veel sõnadesse panna. Kogenud tantsuõpetaja, mentor teab, et see on vaid aja küsimus, millal nende sokraatilise vestluse käigus hakkab mentee esitama küsimusi rattalaadse vahendi kohta.
Tee sillutamine rattasõiduks
Praegu on mentor-mentee paarid tegutsenud kokku viis kuud. Mentorprogrammi tiim jälgib hoolega mentorite ja menteede kooskasvamist ning püüab olla sammuke ees, et sillutada teed uuteks avastusteks ja viia sisse programmitäiendusi uutele alustajatele 2021. aastal.
Praegu pakub mentorprogramm suhtlemisoskuste lihvimise võimalust ja omavahelist kogemuste jagamist mentoritele läbi supervisioonide ning kõigile programmis osalejatele ühistel seminaridel. Kogu aasta jooksul soodustatakse mentorite ja menteede üle-eestilisi kohtumisi, et osalejad saaksid tutvuda üksteise töömeetoditega ning olla toeks edasises arengus.
Aastase protsessi vältel kogub programmitiim mentoritelt ja menteedelt sisendit, et disainida programmi järgmisi samme ja olla asja- ning ajakohane. Hetkel tundub, et selline strateegia programmi kujundamisel töötab.
Oktoobris toimunud mentorite ja menteede ühiskohtumisel oli selgelt tunda kõigi programmis osalejate suurenenud huvi üksteise tegemiste ja kogemuste vastu. Menteede teadlikkus mentoprogrammi võimalustest oli kasvanud. Samuti oli selgeks saanud vajadus inspireeriva arengueesmärgi järele. Esmane usaldus mentori suhtes oli tekkinud ja sisuline koostöö vastavalt kokkulepitud plaanile mentee arengueesmärgi suunal käis või oli kohe algamas.
Mentorid ilmutasid selget valmisolekut austada menteede eelnevat kogemust ja sisemist tarkust ning olid valmis kasutama enda käsutuses olevat kahte põhilist ressurssi. Esiteks elementaarseid juhendamistehnikaid ja juhendamismudelit. Teiseks enda rikkalikke kogemusi tantsuõpetajana, tehes seda hetkel, kui mentee on infoks valmis, ja moel, mis on õppija otsustusvabadust austav.
Vaade tulevikku
Programmi vastu tõsisemat huvi ilmutav lugeja ei peaks tundma pelgust põhjusel, et ta ei oska sobivat eesmärki seada, tegevusplaani koostada või mentoriks pürgimise huvi korral austavalt juhendada. ETHLi programmitiim on arvestanud sellega, et läbi eelpool nimetatud kohtumiste tagatakse osalejatele vajadusel professionaalne väljaõpe ja tugi.
Nüüd, kui programmi esimene aasta on täies hoos, võin julgelt öelda, et see on imepärane ja üllatavalt lihtne viis professionaalse kogukonna kasvatamiseks ja kujundamiseks, üksteiselt õppimiseks ja rikastavate erialaste kogemuste saamiseks. See on meeldivalt inimlik ja sünergiline võimalus vallandada endas huvi teiste kolleegide ja nendelt õppimise vastu.
Praegu käivitunud programmiaasta on omal moel pilootaasta, kus testime hea mentorsuhte osas püstitatud ja eelpool kirjeldatud hüpoteese ning proovime pakkuda osalistele nii palju toetavaid ühistegevusi, kui on vajalik, ja nii vähe, kui on majanduslikult mõistlik. Ideaalis võiks sellest kujuneda välja elujõuline programm, mis toetab ja ühendab nii mentori kui ka mentee rollis olevaid kolleege üle stiilide ja üle Eesti. Miks ei võiks selle mõju ulatuda kaugemalegi!
Tibusid loetakse mentorprogrammis ametlikult kokku alles 2020. aasta juunis, kuid juba praegu teeme programmi lihvides ettevalmistusi, et tagada aastane mentorkogemus uutele mentor-mentee paaridele üle Eesti 2021. aasta kevadest.
Mentorprogrammi jätkusuutlikkus tähendaks inimressursi mõttes seda, et:
- uuel hooajal jätkavad samad, juba väljaõppe saanud ja kogenud mentorid;
- programmiga liituvad ja saavad väljaõppe uued mentorid;
- sõna mentorprogrammi ja selle hea mõju kohta levib üle Eesti ning kutsub kandideerima menteeks üha uusi alustavaid tantsuõpetajaid, olenemata tantsustiilist, mida viljeletakse ja õpetatakse.
Programmi jätkusuutlikkuse tagamiseks on eriti esimestel aastatel oluline ka finantsiline ressurss. See võimaldab kaasata programmi kujundamisse, väljaõppe ja supervisiooni läbiviimisse professionaale, et mitte leiutada ise jalgratast.
Mentorprogramm saab toimuda tänu Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu partnerlusele Haridus- ja Teadusministeeriumiga, mis toetab tantsuhuvihariduse kvaliteedi tõstmisega seotud arendustegevusi.
Soovin tantsuõpetajate mentorprogrammile pikka iga ja sellest saadavat suurt kasu kogu tantsuvaldkonnale!
