Sõltumatu Tantsu loengud: AVALIK RUUM JA KOREOGRAAFIA
Loeng “Urbanism kohtub kehaga” 3. veebruaril kell 16.00 Sõltumatu Tantsu Laval
Lektor: kunstnik, sotsioloog ja urbanist Keiti Kljavin
Urbanist Keiti Kljavin tutvustab loengus urbanismi mõistet ja selle kasutamist Eestis. Millised on need kaasaegsed teooriad, kus kehad, performatiivsus või liikumine kohtub linnaruumi mõtestamisega? Jutuks tuleb ka avalikkuse mõiste ja selle seosed urbanismiga. Keiti toob näited enda tööst õppejõu ja praktikuna, kus sellised kokkupuuted on juhtunud. Näiteks kuidas on urbanismile omistatud ettevõtmised kantud ideest, et linn on iseorganiseeruv keha, mida saab mõjutada? Fookuses on noorte urbanistide, aktvistide ja arhitektide esimesed katsetused linnaruumis, mis käsitlevad teemasid nagu suurte inimmasside poliitilised liikumised ja infrastruktuur, tühermaad kui veel välja kujunemata tähenduste ja määratlemata kujundite ruumid, linnasekkumiste liikuvusmustrid, audiorännakutega suhestuv linnaruum jne.
Keiti Kljavin on urbanist, Eesti Kunstiakadeemia urbanistika lektor ja Linnalabori juhatuse liige. Linnalabor on Eesti esimesi linnateemade omaalgatuslikke liikumisi, mis uurib linnas elamist ning osaleb teadmis- ja väärtuspõhiste linnapoliitikate loomises. Keiti on töötanud erinevate omavalitsuste ja riigi poolt eestvedavates projektide juures, koostanud strateegilise planeerimise dokumente ning uuringuid. Õppetöös keskendub Keiti linnastumisele ning teda huvitab elukeskkond väljaspool keskuseid. Kunstiakadeemias juhendab Keiti urbanistika ja sisearhitektuuri eriaalastuudiod ning juhendab magistrante nende lõputöödes. Ta on urbanistika väljaande “U” peatoimetaja.
Sõltumatu Tantsu Lava 2021/22 hooaja loengusari “Avalik ruum ja koreograafia” uurib avaliku ruumi ja koreograafia vahelisi seoseid. Kuidas meid ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad – need on vaid mõned küsimused, mis lähtuvalt praegusest ühiskondlikust ebakindlusest ning uksed-kinni-uksed-lahti-teatrihooaja möödudes meis tekkisid.
Käesoleval hooajal kuni maikuuni toimuva loengusarja raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel tutvustada avaliku ruumi teemasid ja problemaatikaid ning tuua oma ekspertiisi sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest. Loengud toimuvad kord kuus kuni 2022. aasta maikuuni Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana. Loengud on kõigile huvilistele tasuta.
* * * * * * * * * * *
Sveta Grigorjeva “FAKERZ” taas Vabal Laval 5. ja 6. veebruaril kell 19.00
“FAKERZ” on lavastus, kus lavalolijad lasevad end võrgutada erinevatest tantsulistest stiilidest ja tehnikatest, neid võltsides, häkkides ja remiksides. Fakerz´id kasutavad märksõnu, kuulujutte, kilde sotsiaalmeediast, isiklikust mälust ja kehalisest kujutlusvõimest. Neid huvitab idee fiktiivsest keskist-miskist, mille sees võiks vabalt tegutseda nähtus, mida võiks kutsuda “kollektiivseks tantsuhäkkeri kehaks”.
Fakerz´eid ei huvita autentsus. Nad ei tea, mis on päris. Nad ei tea siiani, milleks keha on võimeline.
Ära tea sina ka!
Laval on Üüve-Lydia Toompere, Julia Koneva, Helena Pihel, Siim Tõniste, Kaie Küünal, Rauno Zubko ja Indrek Kornel. Helikujunduse autor on Alvin Raat.
Sveta Grigorjeva on Eesti lavastaja, koreograaf, tantsija ja luuletaja. Ta on avaldanud kaks luulekogu, teinud veel rohkem lavastusi. Ta on tantsinud nii enda kui teiste töödes. Hetkel lõpetab ta magistriõpinguid Saksamaal, Justus-Liebig-Universität Giessenis. Teda huvitab anarhiline, ekspressiivne keha ja selle võimalik poliitiline olemus. Sõltumatu Tantsu Lava koostöö Sveta Grigorjevaga algas 2012. aastal, kui ta valiti üheks PREMIERE-i sarja uueks koreograafiks ja kohe märgiti ta ka Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks. Sveta on kompromissitu loojanatuur, keda huvitab töö muutuva ja end avava materjaliga ning kunstniku julguse ja sisemiste piiride kompamine. Tema looming eeldab nii osalejatelt kui vaatajatelt kaasvastutust ja kaasamõtlemist.
