Artikkelnr 90

2018/19 õppeaasta Tallinna Ülikooli koreograafia õppekava tudengite rahulolu sissejuhatavate kuude põhjal

Kärt Kurvits
TLÜ koreograafia osakonna tudeng

Heili Einasto
Tantsuloolane, -kriitik, TLÜ koreograafia osakonna lektor

nr 89nr 91
2018/19 õppeaasta Tallinna Ülikooli koreograafia õppekava tudengite rahulolu sissejuhatavate kuude põhjal

Minu uurimuse eesmärk oli välja selgitada TLÜ koreograafia osakonna rahulolu 2018/2019 õppeaasta sügissemestri põhjal. Uuringu käigus selgus, et esineb teemasid, mis on kursustepõhised ja mida ei saa üldistada kõikidele tudengitele. Seetõttu jaotasin esmakursuslased ja vanemad kursused küsitluses eraldi: vanematel kursustel on sellel erialal varasem kogemus ning neil on võimalus võrrelda möödunud poolaastat eelnevatega. 

2018. a suvel sisse astunud kursus on üldjoontes väga rahul enda valikuga tulla õppima koreograafia erialale. Esimene sügissemester andis neile palju positiivseid emotsioone. Loomulikult tuli ette segadust, kuid ajapikku harjuti ning suudeti üheskoos säilitada motivatsioon ja tahe. Esimestel päevadel ja nädalatel ilmnesid esimesed arusaamatused. Kursuslased nägid probleemi info liikumise tõkestatuses ning koormuse ebavõrdses jagunemises nädala lõikes. Paraku võivad sedasorti asjaolud esineda igal erialal uute tudengite saabumisel. Nüüdseks juba teise aastasse jõudnud kursuse tudengitele on kõige olulisem üksteise toetamine ja tundub, et sel korral kokku sattunud seltskond on ühtehoidev ja uute teadmiste himuline.

Vanematel kursustel tekkis samuti erinevaid murekohti eelmise õppeaasta sügissemestril. Kõik küsitluses osalejad on üksmeelel, et kõige suuremad probleemid tekivad infosulgudest ja korralduslikest teguritest. Iseenesest on tudengid tänulikud õppejõudude ja kaastudengite vastutulelikkusele, mis lihtsustab omavahelist suhtlemist ning võrreldes 2017. aastaga on õhkkond paranenud. Palju kiidetakse uute saalide (ajutiselt kasutatavate ETA omade) kvaliteeti ja nende mitmekülgseid kasutamisvõimalusi. Saalid on puhtamad, ruumikamad, varieeruvamate suurustega kui lammutatud TLU Ursa majas, olemas on puhkeala ja paremad pesemisvõimalused. Niisiis ei saa alahinnata ka õpingute puhtfüüsilist keskkonda. Vanemad kursused on arvamusel, et õppekoormuse osas peaks ainetundide, eriti füüsiliste puhul olema rohkem valikuvõimalusi, kuna praegu on ülekaalus ballett ja ühelaadne kaasaegne tants, mis tänapäevases maailmas ei anna kooli lõpetades palju kaasa.

Probleemid iseenesest tudengeid ei heiduta, kuid rõhutati kooli ja enda vajadust pidevalt uuendustega kaasas püsida. Kõige olulisem on tudengite jaoks see, et ümbritsevad inimesed oleks toetavad ja mõistlikud, et nendega saaks rahulikult läbirääkimisi pidada. Vanemad kursused meenutavad antud semestrit üldjoontes positiivsete emotsioonidega. Uued, värsked üliõpilased on väga rahul ETA saalide ja õppejõududega, kes neid toetavad ja tunnevad huvi nii nende heaolu kui ka selle vastu, et süsteem toimiks plaanipäraselt. Tantsimist naudivad nad kõik ja tunnevad, et on leidnud õige koha, kus ennast väljendada saavad.

Vaatamata üldisele rahulolule, on tudengitel järgmised soovid:

1)      rohkem tantsulisi tunde, erinevaid tantsustiile ja variatiivsust kehalistes ainetes,

2)      rohkem ja erinevaid õppejõude,

3)      rohkem külalisõppejõude ja koostööd välismaa kõrgkoolidega, mitte ainult kaasaegse tantsu, vaid ka pärimustantsu poolelt,

4)      rohkem koostööd Viljandi Kultuuriakadeemia tantsutudengite ja -projektidega,

5)      suuremas ulatuses esinemis- ja õpetamispraktikat.

Tudengid leidsid, et praegune õppesüsteem tuleks enam läbi töötada tänapäevases võtmes, lähtudes 21. sajandi loomeinimese vajadustest ühiskonnas. Rõhutati ka seda, et TLÜ koreograafia õppekava peaks oma visiooni selgemalt sõnastama: välja selgitama selged sihid, eesmärgid ja brändi kui sellise ning kuidas nende poole pürgida. Tudengite jaoks oli segane, kas olemasolev õppekava koolitab lavastajaid, liikujaid, õpetajaid või kriitikuid. Kõike korraga pole võimalik.

Tänaseks on liigutud aga edenemise suunas: tudengite arvamustega on arvestatud ning uues õppekavas on eelmainitud probleemidele ka lahendusi leitud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et on nii head kui ka küsitavat, kuid tudengid rõhutasid, et üksteisega vaba ja informatiivne suhtlemine aitab ära hoida probleemide teket ning vajadust kokkulepetest kinni pidada. Samuti võib välja tuua tõika, et Ursa maja lammutamisest tingitud liikumine kahe koha (Ülikooli kampuse ja ETA) vahel ei osutunud probleemiks ei noorematele ega vanematele tudengitele (nagu kardeti), vaid rahulolematust põhjustasid sisulised küsimused, nagu õppekava fookus ja ühetaolisus ning õppetöö koormuse ebaühtlane jaotus. Lootust annab asjaolu, et mainitud probleemidega tegeletakse ning uues õppekavas saavad need kitsaskohad ka lahenduse.