Artikkelnr 79

„Eesti ballett 100” juubelipostmark

Mattias Sonnenberg
“Eesti ballett 100” juubelipostmargi projekti algataja, eestvedaja ja kujunduse suunaja

nr 78nr 80
„Eesti ballett 100” juubelipostmark

Töö „Eesti ballett 100” postmargi väljaandmisega algas eelmisel aastal. Ettepanek läbis emissioonikomisjoni tiheda sõela ja Eesti Post otsustas võtta „Eesti ballett 100“ juubelipostmargi kavva. Kuldse juubelipostmargi kujundajateks said Ülle Marks ja Jüri Kass ning trükiti 40 000 postmarki. „Eesti ballett 100“ juubelipostmarki esitleti rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil 2018 Estonia teatris. Esitlusel anti välja ka esimese päeva ümbrik ja esimese päeva templi lõi sisse Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. Esimese päeva templi kujunduseks said varvaskingad, et luua omakorda kujundustasakaal postmargi ja esimese päeva ümbrikuga. Lõpptulemusena on esimese päeva templi, ümbriku ja juubelipostmargi kujunduses õhuliselt hingav ning balleti graatsiale ja õrnale haprusele tuginev tasakaal. Margi esitlusel olid Estonia teatris kohal postmarkide kollektsionäärid ja rahvusvahelise tantsupäeva galale saabunud teatripublik.

Postmargi kujunduse juhtivaks motiiviks sai tants kahele, kus klassikalise balleti tippteose Pjotr Tšaikovski „Luikede järve“ Odette ja prints Siegfriedi pas de deux sümboliseerib balleti täiuslikkuse poole pürgivat taset ning on juubelipühendus tantsijatele, koreograafidele ja pedagoogidele panuse eest Eesti balleti arengus.

EESTIballett100-Eesti ballett 100 juubelipostmark (2018)

„Eesti ballett 100“ juubelipostmark, 2018

 

Kujunduse üheks eesmärgiks oli praktilisust ja teatud mõttes ka hinda arvestades välja jätta postmargi ümber olevad äärised, nagu näiteks 2006. aasta „Estonia teater 100“ juubelipostmargi puhul. Postmarkide komplekti väljastamise asemel andis ühele postmargile keskendumine võimaluse võtta trükis kasutusele juubelikontekstis oluline element – kuldne või hõbedane lisavärv – ning projekti lõppfaasis tekkis võimalus kasutada postmargi standardsetest mõõtmetest suuremat formaati (40 x 41 mm), mis tekitas suurema trükipinnaga parema hingamise ning andis kujunduselt mõjuva lõpptulemuse. Postmark on osutunud Eesti postkontorites vägagi populaarseks ning augusti seisuga on müüdud enam-vähem pooled „Eesti ballett 100“ postmarkidest.

“Eesti ballett 100” juubelipostmargi kujunduse ajalooline taust

Projekti pikk ajakava on andnud aega eeltööks ja motiivi lõppvaliku tegemine kujunes lihtsaks. Siiski olid Eesti balleti 100. juubeli kontekstis temaatiliselt kaalukausil Sessy Smironina-Sevun, Rahel Olbrei ja Helmi Puur. Estonia teatri 100. juubeli puhul kujutati oma aegade armastatuimat baleriini Helmi Puuri Tšaikovski „Luikede järves“. Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundatud juubelipostmargi kahese komplekti väljaandel oli keskel Estonia teater, vasakpoolse postmargina stseen Eevald Aava ooperist „Vikerlased“ ja parempoolse postmargina Helmi Puur Tšaikovski „Luikede järves“.

EESTIballett100 - Estonia 100 juubelipostmark (2006)

„Estonia teater 100“ juubelipostmark, 2006

 

Estonia teatris oli 1913. aastal esimene tantsujuht Peterburi teatri baleriin ja solist Nina Smirnova, kes tõi teatrisse esimesed klassikalise vene tantsukoolkonna teadmised. Ametlikult loodi esimene palgaline tantsutrupp alles 1918. aastal. Trupi tantsujuhiks sai Sessy Smironina-Sevun. Järvamaal sündinud neiupõlvenimega Ksenija-Elvira Pukk sai oma balletialase ettevalmistuse Peterburis Olga Preobraženskaja juures. (Leis, Ulla 2006: 12–13) Paraku lahkus Smironina Estoniast juba teisel hooajal, et tantsida solistina suuremates Euroopa teatrites, pikemalt tantsis ta Saksamaal.

1918. aastast tegutses Tallinnas Jevgenie Litvinova eraballetistuudio. Peterburi Keiserliku Maria Teatri endine baleriin Litvinova õppis selliste kuulsuste juures, nagu Marius Petipa, Nikolai Legat, Mihhail Fokin jt ning omandatud teadmistega tõi ta vene balletikultuuri aluseid ka Eestisse. Balletikooli miinuseks olid erastuudio hinnad, mis piirasid potentsiaalselt andekate selektsiooni ning mõjutasid ka õpetamist. 1924.–1940. aastatel andsid vabaplastika tantsu olulise panuse Eesti tantsukultuuris Gerd Neggo ja tema tantsustuudio. Samuti on Eesti balletis väga olulisel kohal Vanemuise ballett, kus Ida Urbel oli 1935.–1974. aastal Vanemuise ballettmeister. Vanemuise ballett tähistab järgmisel aastal oma 80. sünnipäeva.

Estonia algusaastatel ei arvestatud balletti eraldiseisva kunstiliigina, esimesed tantsuseaded olid põhiliselt osad operettidest ja muusikalavastustest. Estonia teater avati 1906. aasta 3. septembril ning äärmiselt suure töövõimega Paul Pinna ning Theodor Altermann said tähtsaimateks näitejuhtideks teatri kujunemisel, lavastades sõnalavastusi, operette ja oopereid, sh mängisid mõlemad ise lavastustes kaalukaid rolle. Altermann ja Pinna olid kunagised koolivennad, näitlesid koos vene ja saksa näitetruppides ning kutsusid ka teisi näitlema. Nad kuulusid Estonia Seltsi ja olid teatris näitejuhid 1906.–1918. aastani. (Sonnenberg, Ulla 2016: 77–80)

Peale Smironinat olid Estonia tantsujuhtideks Vera Berting ja Robert Rood ning balletitrupp hakkas kujunema samm-sammult tugevamaks, kuni alustati iseseisvate balletiõhtutega. 1922. aastal esietendus juba esimene tuntud täisballett Delibes’i „Coppélia”, mille tõi lavale vene baleriin Viktorina Kriger (Krieger). Balleti etteotsa asus tantsija Rahel Olbrei, kes oli Estonia balletiteatri ülesehitaja ja ajalooliselt tähtsamaid alusepanijaid. 1926. aastal moodustas ta koosseisulise tantsurühma. Olbrei unistuste täideviimist jätkas teise maailmasõja lõpus, 1944. aastal balletijuht Anna Ekston, kuigi pärast rasket sõjaaega tuli tal alustada algusest. Ekston lõi 1946. aastal ka Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (tänase nimega Tallinna Balletikool). Esimese lennuna lõpetasid 1953. aastal balletikooli Zoja Kalevi-Silla käe all Maire Loorents, Aigi Rüütel, Iraida Generalova, Signe Tamm, Ülle Ulla, Aime Leis ja Helmi Puur. Kaks viimast aastat õppis Puur Leningradi Vaganova-nimelises Balletiakadeemias ja lõpetas selle. Samuti täiendas Leningradis end Aime Leis.

Estonia ballettmeistrid on läbi aegade olnud Sessy Smironina-Sevun (tantsujuht 1918–1919), Vera Berting (tantsujuht 1919–1920), Robert Rood (tantsujuht 1922–1925), Rahel Olbrei (tantsija-balletijuht-lavastaja 1926–1944), Anna Ekston (balletijuht-lavastaja 1944–1951), Tamara Ramonova (peaballettmeister 1952–1953), Senta Ots (peaballettmeistri kohusetäitja 1953–1954), Viktor Päri (peaballettmeister 1955–1964), Niina Ulanova (peaballettmeister 1965–1969), Enn Suve (peaballettmeistri kt 1967, peaballettmeister 1969–1973), Mai-Ester Murdmaa (peaballettmeistri kt 1974, peaballettmeister 1979–2001), Tiit Härm (balletijuht 1991, balleti kunstiline juht 2001–2009), Toomas Edur (balleti kunstiline juht 2009–tänaseni). (Leis, Ulla 2006: 17)

Kasutatud allikad
  1. Leis, Aime, Ülle Ulla 2006. Ballett sajandivanuses „Estonias“. Eesti Teatriliit.
  2. Sonnenberg, Mattias, Ülle Ulla 2016. Ma armastasin Estoniat. SE&JS.