Artikkelnr 114

Tantsuõpetajate sahvrid

Ele Viskus
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud

Merike Truu, Kerli Laur, Ave Jääger-Nurgamaa, Kadri Karu
Tartu Ülikooli kunstide ja tehnoloogia õpetaja eriala magistrandid

nr 113nr 115
Tantsuõpetajate sahvrid

Paljudel õpetajatel on oma lemmikülesanded, toimivad harjutused, kavalad tagasisidemeetodid ning omad kaasamise trikid. Need kujunevad kõigil kogemusega erakordsetes olukordades ainukordsete õpilastega. Õpetajaamet vajab, eriti tänapäevaste muudatuste valguses, kus ka pedagoogilised võtted muutuvad, pidevat enesetäiendust, mistõttu on juba kogemustega õpetajatel kasvav huvi end koolitada, õppida, areneda. Õnneks on see märk ärkvel olevatest õpetajatest, kes ei rahuldu vähemaga kui oma õpilastele parem õpetaja olemisega.

Tartu Ülikool pakub magistriõpet kunstide ja tehnoloogia õpetaja erialadele, mille õppijad peavad valima kaks eriala[1], sealhulgas on valikus tantsuõpetaja õpe nii peaeriala kui lisaerialana. See tähendab, et peale on kasvamas hulk juba tegutsevaid õpetajaid, kes ka magistritasemel tantsuõpetajaks pürgivad.

Selles magistriõppes õppivad inimesed on peamiselt pika õpetajakogemusega ning varasema tantsuhuviga, nähes tantsul oma õpetamise rikastamises olulist rolli. Õppijad on erineva taustaga ning Eesti eri paikadest, olles peamiselt praktikud, kes selle õppe kaudu end nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt täiendavad, teoorias õpitut praktikas proovides ja seda rakendades ning lubades praktikal saada teooriast tuge ja tagasisidet. See on sümbiootiline praktika-teooria-praktika-teooria… jne õpe. Selle õppe raames on tantsule spetsialiseerunud õpetajatel ka Tantsuõpetaja projekti aine, milles otsitakse esialgu enda praktikast (sh igapäevatööst, huvist, hobist jms) lähtuvalt teemakohast teoreetilist materjali ning jõutakse seejärel käegakatsutava projektini. Käesoleval õppeaastal jõudsid kõik selleaastased tantsule spetsialiseerunud magistriõppe üliõpilased just nende enda töös vajalikul teemal õppematerjali koostamiseni, ilma et neil oleks olnud selleks kohustust. Kuna nende sahvrites on mitmeid potentsiaalseid lemmikülesandeid, toimivaid harjutusi, kavalaid tagasisidemeetodeid ning ehk kellelegi teiselegi kasulikke trikke, siis otsustasime neid jagada avalikult.

Esialgu kujundasid nad õppematerjali vastavalt sellele, millises vormis neile endale see meeldiks. Siin on need avaldatud ühtlustatud formaadis.

Merike Truu on Tallinna Pääsküla Kooli õppejuht ning tema tegi oma projekti 3. klassi õpilaste loovliikumise tundides tantsuelemente kasutades, et tutvustada õpilastele nende enda kehade liikumisvõimalusi ning neid võimalusi loovalt kasutama õpetada. Õppematerjalis on tutvustav osa, tegevused ja nende tegevuste tegemisel tekkinud tähelepanekud.
Loe õppematerjali (.pdf)

Kerli Laur tegi projektina tunnikavad 4–7-aastaste lasteaialaste liikumise tundide läbiviimiseks, toetudes tantsu baaselementidele: aeg, ruum, keha ja jõud. Tunnikavad on koostatud 45-minutiliste tundide jaoks ning nendes on märgitud teema koos fookusega, sissejuhatav osa, põhiosa, boonusosa ja lõpetus. Tunnikavad on koostatud teemaliste komplektidena ning neid tasub proovida tervikutena.
Loe õppematerjali (.pdf)

Ave Jääger-Nurgamaa on pikaajalise kogemusega Iisaku tantsuõpetaja, kes tegeles oma õpilastega dialoogi temaatikaga tantsus. Selleks koostas ta vastava teoreetilise materjali ning lisas juurde mängud-tegevused-harjutused, mis selle konkreetse teema arendamiseks tantsutunnis kasutusele võttis. See sobib nii kompositsiooni kui tantsijate omavaheliste suhe(stumis)te arendamiseks.
Loe õppematerjali (.pdf)

Kadri Karu õpetab Võru Väikeses Werrone koolis waldorfpedagoogika alustele toetudes 7. klassi õpilastele inglise keelt. Tema koostatud õppematerjali temaatika on samuti pärit waldorfpedagoogika 7. klassile suunatud märksõnadest Ime.Soov.Üllatus (ingl. k Wonder. Wish. Surprise). Õppematerjal on jaotatud nende teemade järgi kolme ossa, vastavalt siis Ime, Soov ja Üllatus ning nende all on märgitud tegevused, mida integreerida teiste ainete tundidesse koos selgitustega, milleks harjutus sobib, kuidas seda läbi viia ning milliseid oskusi see tegevus arendab.
Loe õppematerjali (.pdf)

Vastuvõtt tantsuõpetaja erialale toimub üle aasta. Järgmine vastuvõtt toimub käesoleval, st 2022. aastal. Avalduste esitamine algas 1. veebruaril ja lõpeb 29. juunil. Täpsemat infot sisseastumistingimuste ja õppe sisu kohta saab lugeda siit.

 

[1] Õpetajaõppe ehk "esimese valiku" valikus on kunstiõpetaja, tehnoloogiaõpetuse õpetaja, üldhariduskoolide muusikaõpetaja, tantsuõpetaja, käsitöö ja kodunduse õpetaja. Kui üliõpilane valib ühe õpetajaõppe eriala, peab ta lisaks valima ühe täiendava erialamooduli, mis tähendab, et üliõpilane saab valida täiendavate erialade vahel: pilliõpetaja, tantsuõpetaja, nutikate tehnoloogiate õpetaja, kooliteatri juhendaja, ettevõtlusõpetaja. (Tartu Ülikooli koduleht 2022)