Marge Ehrenbusch on koreograaf ja tantsuõpetaja ning tegutsenud tantsuvaldkonnas nii õpetaja, looja kui ka stuudio juhina. Tema töö ühendab pikaajalise tantsutausta, lavaloomingu ning erinevate vanusegruppide tantsuhariduse arendamise. Marge on õppinud Fine5 Tantsukoolis (1992–1995) ning omandanud Tallinna Pedagoogilises Instituudis tantsujuhtimise eriala, kvalifikatsiooniga koreograaf-tantsuõpetaja (1996). Ta on töötanud tantsuõpetaja, koreograafi ja tantsustuudio juhina alates 1990ndatest. Ta on olnud Tantsustuudio MRG juhataja ja õpetaja (1994–2004), Kaie Kõrbi Balletistuudio juht (1999–2002) ning Eesti Tantsuagentuuri asutaja ja arendaja (1998–2003). Samuti on ta töötanud show-programmide lavastaja ja repetiitorina. Aastatel 2006–2010 oli Marge festivali Koolitants peakorraldaja. Hiljem on ta andnud Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis balleti- ja kehatöötunde (2019–2024) ning osalenud mentorina Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu programmis. Alates 2008. aastast juhib ja õpetab Marge Tantsupööningu stuudios. Ta on loonud koreograafiaid paljudele Eesti teatritele, sealhulgas VAT Teatrile, Eesti Draamateatrile, Vanemuisele, Endlale, Estoniale ning Piip ja Tuut teatrile. Tema looming hõlmab nii draamalavastusi, muusikale kui ka oopereid. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad „Helisev muusika“, „Faust“, „Romeo ja Julia“, „Don Quijote“, „Aida“, „Figaro pulm“ ning mitmed VAT Teatri ning Piip ja Tuut teatri lavastused. Marge on olnud ka ETA Tantsukooli 20. aastapäeva gala lavastaja ja koreograaf (2019).
Mis on sinu eesmärk, õpetades tantsu selles vanuses õppijatele?
Eelkõige on minu eesmärk selles vanuses inimeste valuvaba liikumise ja lihaskonna säilitamine ning seeläbi elukvaliteedi hoidmine. Kindlasti on väga oluline ka, et tantsutunni kaaslastest tekiks kokkuhoidev grupp – kogukond, kellega koos liikumas käia ning kellega võib-olla ka väljaspool treeninguid aega veeta.
Mis on sobiv tunnisisu? Mis peaks tunnis kindlasti olema, mis kindlasti ei tohiks olla?
Sobiv tund võiks sisaldada liigeste liikuvuse ja tasakaalu harjutusi, lihastoonust toetavaid harjutusi, koordinatsiooni arendamist ning lihtsamaid koreograafiaid, mis annavad ka kerge aeroobse koormuse. Tunnis peaks kindlasti olema korralik soojendus, rahulik ja turvaline tempo, lihastoonuse harjutused ning venitused ja lõdvestus. Vältida tuleks liigeseid koormavaid harjutusi, näiteks intensiivseid hüppeid, samuti liiga kiiret tempot ja keerulist koreograafiat.
Milline on tunni sobiv pikkus ja ülesehitus? Milliseid õpetamismeetodeid kasutad?
Minu hinnangul on sobiv tunni pikkus 60–75 minutit. Kuigi ütlen ausalt, ise teen oma grupiga 85-minutilisi tunde. Alustan tundi 10–15-minutilise soojendusega, millele järgneb 15–20 minutit lihtsamaid harjutusi ja kergemaid kombinatsioone. Seejärel teen 20–30 minutit tehnikat ja liikumiskombinatsioone või lihtsamat koreograafiat ning lõpetan tunni 10–15 minutit kestvate kergemate lihasharjutuste ning 15-minutiliste venituste ja lõdvestusega. Õpetamisel kasutan harjutuste näitamist ja koos tegemist, rahulikku suulist juhendamist ning kordusi. Tihti tuleb kohandada harjutusi individuaalselt vastavalt osalejate füüsilistele võimalustele – kellel põlv valus, kellel selg valus, kellel külmunud õlg jne.
Mis on neile kerge/raske/jõukohane/eakohane? Millised nad on füüsiliselt, emotsionaalselt ja sotsiaalselt?
Füüsiliselt võib selles vanuses liikuvus olla vähenenud ning tasakaal ja koordinatsioon vajavad teadlikku arendamist. Emotsionaalselt võivad osalejad olla enesekriitilised, kuid samas on nad sageli väga motiveeritud ja pühendunud. Sotsiaalselt hindavad nad toetavat keskkonda ning naudivad grupikuuluvust. Kergemini omandatavad on lihtsad rütmid ja korduvad liikumised, raskemaks võivad osutuda kiired tempovahetused ja keeruline koordinatsioon. Oluline on arvestada igaühe individuaalsete eripäradega ning vältida omavahelist võrdlemist.
Milline on selles vanuses õppijate jaoks õpetaja roll?
Selles vanuses inimeste ees peab õpetaja oma ala hästi tundma – oluline on, et tekiks usaldus ja turvatunne. Õpetajat vaadatakse sageli ka kui eeskuju ning temalt oodatakse, et ta oskab vastata erinevatele treeningu ja kehaga seotud küsimustele ning vajadusel ka nõu anda. Õpetaja roll on olla juhendaja ning luua turvaline keskkond. Ta peaks olema kannatlik, julgustav ja paindlik ning oskama harjutusi kohandada vastavalt inimestele, kes tunnis osalevad.
Milline on neile sobiv õpetamise ja õppimise keskkond?
Selles vanuses inimesed on enamasti juba mõnda aega oma elu üles ehitanud ning sageli ka paremal järjel, mistõttu väärtustavad nad mugavat ja esteetiliselt meeldivat õpikeskkonda. Oluline on, et saalis oleks hea ventilatsioon, enam ei olda nõus leppima külma või aegunud treeningruumiga. Tund peaks toimuma piisava suurusega saalis ning tähtis roll on ka meeldival ja sobiv muusikal.
Kuidas annad tagasisidet, kas ja kui oluline see neile on? Kuidas arutlete-reflekteerite tegevuse-tehtu üle?
Väga tähtis on keskenduda edusammudele ja edusammude puhul inimesi motiveerida. Kriitika ei vii kuhugi, pigem vähendab motivatsiooni. Mina olen oma grupiga töötanud juba 15+ aastat, tunneme teineteist üsna hästi ja tihtipeale tuleb tunni lõpus hoopis neilt endilt tagasiside tunni kohta – kuidas nad ennast tunnevad ja mida täna kogesid, mis meeldis ja oli hea ja mida võiks edaspidigi teha.
Miks sa teed sellises vanuses õppijatega tööd? Mis sind inspireerib, kuidas ühtlasi julgustad ka teisi seda tegema? Millist suuremat eesmärki selles töös näed?
Olen oma grupi naistest mõned aastad noorem ja sattusin nende õpetajaks juba üle 15 aasta tagasi üsna juhuslikult. Mingis mõttes on kõige loomulikum töötada endavanuste inimestega – tunnetan ka ise oma keha kaudu hästi, kuidas nemad end tunda võivad ja mida keha parasjagu vajab. Täiskasvanud tantsuharrastaja on väga lojaalne, kui ta leiab enda jaoks “oma” õpetaja ja liikumisstiili, mis talle päriselt sobib ja rõõmu pakub. Minu suurem eesmärk on toetada aktiivset ja tervislikku vananemist.
