Intervjuunr 77

Helina Karvak

Helina Karvak

Helina Karvak õpib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti II kursusel. Ta kogeb, avastab, seostab, vormistab, uurib ideid, leiab uut ja avastab, et uus on taasavastatud vana, liigub, kahtleb, küsib, vastab, mõistab, ei mõista, elab, on. 

Millised on Sinu missioon ja motivatsioon valitud erialal? 

Minu missioon on küsida ise ja panna teisi küsima (reaalsed küsimused meeldivad mulle ka, kuid siin olen valinud pigem metafoorina kasutamise); märgata struktuure ja leida võimalusi tekkinud struktuuride vahel (struktuuride all mõtlen harjumuspäraseid mõtteid, liigutusi, liikumisi, reaktsioone); edasi anda liikumisvõimalusi; see, kuidas liikumine saab tohutult juurde anda elule või minule vähemalt on andnud; meie kogu olemuse seotus – kui seoses on kehalisus ja ideelisus ja kui ühenduses on üldse kõik, mis siin toimub; ideede põrgatamine ja arutlemine ja arutamine ja kuulamine ja liikumine.

Missioon tundub miski, mis saab olla enesele, sest ma ei saa valida teise eest. Minu missioon on võtta aega ja anda aega, märgata aega ja unustada aega.

Minu motivatsioon on kogeda ise ja seda edasi anda – sealt saab igaüks ise vaadata, mis ta selle infoga/kogemusega teeb. Viis, kuidas elada/elu näha. Kohati on see praegune filter (üks filtritest), mille läbi maailma näen. Jagada oma märkamisi/kogemusi/kogemisi. Seosed, mis kerkivad esile, mida märkan, neid edasi anda. Motivaatoriteks on nii hirm, ebakindlus kui nauding ja uudishimu.

Anda edasi kogemust, et kui on huvi, siis tegutseda ja ise ka selle järgi elada.

Mis Sind inspireerib?

Inspireerib elu ja märkamised seal sees ja siis uuesti/teistmoodi märkamised ja mõistmised. Vahel inspireerib mind valik teha midagi, mis tundub, et pole omane/huvi pakkuv, et avardada vaatevälja/näha uusi võimalusi. Diapasoonid inspireerivad. Nihestatus. Inspireerib leida kooskõla ebakõlade vahel ja on võimalus, et ebakõla ei pea sealjuures kaduma. Kohalolu ja tähelepanu, valik olla kohal/valik panna tähele. Vahetada välja igatsus selle vastu, mida ei saa, selle vastu, mis kõnetab/huvitab/resoneerub. Inspireerib mäng – inimestevaheline mäng, ideedega mängimine, olukordadega mängimine. Refleksid. Teadmatuse ja teadmise vahel pendeldamine. Küsimused. Liikuvad kehad (keha liigub alati). Inspireerivad ja motiveerivad inimesed, kes ka ebamugavatel hetkedel jäävad, kes on valmis katsetama/arutama/aega võtma ja andma.

Milline on Sinu sõnum tantsuõpilastele, tantsuõpetajatele ning tantsuga mitte kokku puutunutele?

Tahan mõelda, et tantsuõpilased ja tantsuõpetajad on mõlemad ühes isikus. Ja võib-olla laiendada sinna alla ka tantsuga mitte kokku puutunud. Et säiliks õppimisvõime-uudishimu. Kes teab, mis hetkel oleme õpetajad? Mis muutuks, kui alustaksin sealt, et ma pole tantsuga kokku puutunud? Mis muutuks mu nägemuses/toimimises, kui kõik on tantsuga kokku puutunud? Kõike saab näha tantsuna – missuguse filtri tahan endale ette panna? Mis mind huvitab? Mis mind kõnetab? Mida ma tahan/ei taha? Miks? Mis mind häirib? Mida ma tahaksin teada? Mis on selle vaatenurga all? Ja seal all? Ja seal all? Mis on selle peal? Miks?