Küsimustele vastab Kai Valtna. Kai on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti programmijuht ning ajaloolise tantsu, tantsuajaloo ja tantsuanalüüsi lektor.
Millised on Sinu missioon ja motivatsioon valitud erialal?
Et jätkuks haritud, julgeid ja empaatilisi professionaale, kelle jaoks tants oleks Elu Seikluseks.
Minu igapäevaseks tööks on loengupidamine. Vahetult enne seda, kui astun loengusaali, valdab mind juba kakskümmend aastat sarnane tunne: seest läheb õõnsaks, süda hakkab kiiremini lööma, lihased on pingul ja peas on kaos. Kõik on selles ühes hetkes eristamatult koos: loengumaterjal, hirm, bluff, mänguri enesevalitsus ja uue seikluse erutus. Ma saan oma tööd niikaua teha, kui see tunne eksisteerib.
Mis Sind inspireerib?
Inimene – tundlik, eneseirooniline, intelligentne, vaimukas, kahtlev, endaga puntras. Igal ajastul, elus ja laval.
Milline on Sinu sõnum tantsuõpilastele, tantsuõpetajatele ning tantsuga mitte kokku puutunutele?
Tsiteeriksin Kurt Vonneguti, kes oma teoses „Kodumaata mees“ (2008: 42) kirjutab järgmiselt: „Kaunid kunstid ei ole ala, kus annaks elatist teenida. See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks. Kunstiga tegelemine, ükskõik kui hästi või halvasti, aitab hingel kasvada, ausõna. Laulge duši all. Tantsige raadio saatel. Rääkige lugusid. Kirjutage sõbrale luuletus, olgu või vilets. Tehke seda nii hästi kui vähegi saate. Tasu selle eest on määratu. Te olete midagi loonud.“
