Küsimustele vastab Viljandi Jakobsoni Kooli balletistuudio õpetaja Katrin Hommik. Balletistuudios õpetatakse balletti, vabatantsu, improvisatsiooni ja loovtantsu. Toredate külalisõpetajate abiga “nuusutatakse” teisigi tantsustiile. Katrin tantsis ka ise stuudios – Saaremaal, kõigepealt Jevgenia Piheli ja siis Ene Saksa käe all. Katrin on käinud balletiteatrites treeningutel, ülikoolis, lugematutel tantsukursustel – ta on igavene õppija. Oma elu kõige tähtsamaks tantsuõpetajaks peab ta Eve Noormetsa. Katrin on 46 aastane, abielus ja tal on väike tütar ning päris suur poeg.
Millised on Sinu missioon ja motivatsioon valitud erialal?
Armastasin tantsu juba päris väikese tüdrukuna ja see armastus on aastatega aina tugevamaks läinud. Kui trauma tõttu pidin tantsijakarjäärist loobuma, tundus see maailma lõpuna. Praegu, küpsema ja targemana tagasi vaadates, võin ainult kõigevägevamat tänada, et asjad läksid nagu nad läksid. Mulle on kingitud maailma ilusaim elukutse – õppida ja areneda koos lastega.
Olen täiesti veendunud, et iga laps peaks saama kokkupuute kunstiga – vahet ei ole, on see tants, kirjandus, teater … Mina otsin tantsusaalis koos lastega vastuseid ja võimalusi. Inimkeha ja vaim on üks ning annavad imeliselt miljoneid võimalusi otsida enda seest kõike – tõde, hingerahu, rõõmu, julgust … Kõige-kõigemad hetked sünnivad treeningsaalis. Olen tänulik ja alandlik, et mul on luba nende hetkede tunnistajaks olla. Arvan, et mul on lastele nii mõndagi õpetada ja anda, aga sama palju on neil õpetada ja anda ka mulle.
Mis Sind motiveerib?
Tantsuõpetaja töö toob mu ellu puhast rõõmu. Armastan oma tantsijaid väga ja suuremat motivatsiooni kui armastatud inimestega koos tegutseda, näha, kuidas nad edasi liiguvad, järjest rohkem avastavad ja suudavad, vaimustuvad ja pettumustegagi hakkama saavad, pole minu jaoks olemas.
Milline on Sinu sõnum 1) tantsuõpilastele 2) tantsuõpetajatele 3) tantsuga mitte kokku puutunutele
Sõnum õpilastele
Kui oleme midagi armastusega teinud, jääb see kogu eluks ja toetab meid igas olukorras. Läbi tantsu muutume paremaks inimeseks ja seetõttu muutub kogu maailm. Olen idealist ja seega täiesti kindel – ilu ja armastus päästavad maailma.
Sõnum tantsuõpetajatele
Julgust ja enesekindlust – aeg-ajalt materdatakse meid niikuinii – meie töö on ju kogu aeg ja kõigile näha. Kui lapsevanemad aastast-aastasse meie juurde oma lapsed toovad, kui tulevad vanemate õpilaste nooremad õed, kui vilistlased juba oma väikese lapse meie juurde tantsima toovad, siis on kõik õigesti läinud.
Neile, kes tantsuga kokku ei puutu
Üks kord võiks ikka vaatama tulla – endalegi üllatuseks võid avastada, et ohhoo! Tantsisime balletti “Tulipunane lilleke”. Ühe väikekooli väike poiss oli hirmus vihane, et õpetaja ta balletietendust vaatama “tiris”. Ja peale etendust ütles poiss saalis kõva häälega: “See oli kõige ilusam asi, mis ma elus näinud olen”. Vot sedasi võib juhtuda. Sarnaseid kogemusi on kindlasti kõikidel tantsuõpetajatel.
