Intervjuunr 47

Ülle Toming

Ülle Toming

Küsimustele vastab Ülle Toming. Ülle on Tallinna Ülikooli reorganiseeritava Kunstide instituudi koreograafiaoskonna tantsukunsti lektor, kelle valimisperiood lõpeb 31. augustil 2015. Õppeained, mida ta ülikoolis õpetab on klassikaline ballett ja karaktertants.

Milline on Sinu missioon valitud erialal?

Kui küsida inimeselt ühe ja sama asja kohta 20-, 40- ja 60-aastasena, siis ei tule üllatusena, et vastused on üsna erinevad… Nii on ka minu puhul. Samas on ka jäävat: 33 aastat õpetan õpilasi ja üliõpilasi õppeaineid ning tantsustiile austades ning lootes, et huvi ja armastus tantsu säilub ja areneb läbi õpetatu. „Missiooni elluviimise“ meetodid on olnud väga erinevad („piits ja präänik“, tähelepanu ja ignoreerimine, kiitmine ja laitmine jm.), sest olen õpetanud erinevaid õpilasi – neid, kellest tulevad professionaalid; kellest loodan, et tulevad professionaalid; keda minu õppeaine toetab tantsus ja/või eluteel; kellest tulevad tantsijad, õpetajad, koreograafid. On ka muid häid võimalusi. Praegu õpetan ka päris väikeseid lapsi (4-7 ja 7-9 aastaseid). Soovin neid tantsust mitte eemale peletada ja loodan, et osaliselt ka tänu minu tundidele hakkavad nad tantsuga tegelema edaspidigi ja on ikka rõõmsad edasi.

Milline on Sinu motivatsioon valitud erialal? Mis Sind inspireerib?

Et miks ma seda teen, st tantsin ja õpetan? Ma ei oska ilma selleta, ma ei ole veel olnud ilma selleta… Tants on minu elu üks tähtsaim osa. Mis motiveerib elama? Elu ise, lähedased inimesed ja tunded. Tantsu puhul: loomulik soov väljendada end liikumise kaudu, muusika ilu ja inspireerivus või hoopis vaikus, inimesed, kellega koos laval olen või neid õpetan jne.

Õpetajana inspireerib mind see, kui näen, et minu õpetustest on olnud kasu ja seda „kasu“ saab õpilane „kasutada“ nii tantsides, luues kui õpetades. Veel enam inspireerib mind see, kui näen õpilases väljendusrikkust, sügavust, omapära, värve, kirge, stiili (samas – lavatantsus peaks olema ka vastava stiili tehnika ikka üsna heal tasemel…).

Milline on Sinu sõnum 1) tantsuõpilastele 2) tantsuõpetajatele 3) tantsuga mitte kokku puutunutele?

Me kõik oleme erinevad, nii on erinevad ka õpilased, õpetajad ja tantsuga mittetegelejad. Samas – liikuda, tantsida suudavad kõik ning väljund (resultaat) peakski igaühel olema erinev alates millegi aluste õppimisest ja omandamisest, oma kehast arusaamisest, emotsionaalsuse avanemisest, põlvede või kaela vähem valutamisest, eneseületusest kuni lavarollini välja jne.

1) tantsuõpilastele

Kättpidi kedagi taevasse ei vii… Me peame valdama oma keha. Sellest, mis räägib õpetaja ei piisa, see on esimene etapp. Teine – mina tean ja mina teen… Saage targaks kuid jääge alati mängulisteks. Areneda ei saa vastu tahtmist vaid ikka siis, kui oled aru saanud (kuidas, miks), teed tööd ja ehk isegi armastad… Oleme erinevad, otsi, kes oled Sina.

Tahe on üks arengu tähtsamatest teguritest. Tuleb anda endast maksimum ja seda ka erinevate tantsustiilide tehnikate õppimisel. Siin ei saa olla väga erinev, sest tantsustiilid (va. teraapiline ja loov) omavad kindlaid reegleid, kriteeriume, nõudeid.

2) tantsuõpetajatele

Kui aastaid tagasi armastasin ja austasin ennekõike minu poolt õpetatavaid tantsustiile, siis nüüdseks panen suuresti tähele üliõpilast ja tema omapära. Sellest, kui targad me oleme, sõltub suuresti tervis.

Soovitusi õpetajale:

Ole kindel õpetamise eesmärgis. Anna täpset õpetust ja tagasisidet, vasta küsimustele. Räägi ja ole kindel, et tekst jõudis sooritajateni, et nad said aru – arutle, õpeta nad analüüsima, end jälgima, töötama. Kiida, julgusta. On tähtis, et õpetaja õpetamismeetodid sobiksid õpilastele. Tea, et inimesed õpivad erinevaid teid kasutades. Me omandame paremini sellelt, keda armastame ja austame. Taga osalejatele ohutu treening. Tuleb õpetada ja näha kõiki. Ära võta õpilaselt tema tahet. Säilita õpilase omapära loomingus.

3) tantsuga mitte kokku puutunutele

Liikumine on elu alus. Inimene oskab näha rohkem seda, kuidas teised liiguvad (jah, kuidas sa iseennast kõrvalt näed?). Siit tõsiasi, et oma keha, selle paiknemist ruumis, liigutusi, tuleks õppida tundma ja tajuma. Liikuge, tantsige!

Kui juhtub, et lähete “trenni”, siis siinkohal põhimõtteid kehakesksetes, kehaloogilistes treeningutes osalejatele:

  1. Õpitu elluviimise põhimõte, st. istuge, käige, tõuske nii, nagu õpetaja on õpetanud ja tehke seda ka tavaelus.
  2. Süstemaatilisuse, järjepidevuse põhimõte, st õige on mitte efektne „esietendus“, vaid pidev arenguprotsess. Liiguta end 3-4 korda nädalas 20-30 minutit.
  3. Eakohasuse ja jõukohasuse põhimõte, st. ära pinguta üle!
  4. Puhkepauside pidamise põhimõte, st puhka, kui tunned, et seda vajad. Samas kasvata ka tahtejõudu ja vastupidavust.
  5. Individuaalsuse põhimõte, st tee seda, mis sulle sobib. Kui mõni harjutus on sulle vastunäidustatud, ütle seda õpetajale omakeskis.
  6. Lihtsamalt keerukamale ülemineku põhimõte.
  7. Teadmiste ja kogemuste ühendamise põhimõte.

Ka liikumise puhul ei saa mööda tahtest. Voldemar Panso on öelnud, et selle puudumist ei asenda miski.

Põhisõnum: Olge ausad ja eetilised inimesed, olge terved ja õnnelikud.