Küsimustele vastab Antsla Tantsuselts Pärliine juhendaja ja eestvedaja ning Lusti Lasteaia liikumisõpetaja Leili Väisa. Tantsuselts Pärliine asutati 1996.a. eesmärgiga parandada tantsuringide majanduslikku olukorda luues tingimusi treeninguks, loomeprotsessiks ja väljunditeks ning võimaldada juhendajale täiendõpet ja töövahendeid. Seltsis tantsib ligi 60 tantsijat. Eelmisest hooajast on juhendajatele Antsla valla poolt loodud sümboolne palgafond. 30 aastat aga on Leili andnud vabatahtlikuna 18 – 22 tantsutundi nädalas ja seda suuremalt jaolt oma vabast ajast.
Millised on Sinu missioon ja motivatsioon valitud erialal?
Südameasjaks on pakkuda maanoortele võimalust arendada loovust, treenida oma vaimu ja keha, kasvatada kohusetunnet ja üksteisega arvestamist, olla empaatiline ja elus hakkama saav isiksus. Tagada tantsutraditsioonide jätkusuutlikus Antsla piirkonnas hoides erilise tähelepanu all eesti tantsu ja laste loovliikumist. Mind motiveerivad elu jaatavad noored, kes soovivad olla kehaliselt võimekad ja vaimult ärksad loovinimesed. Noored, kes otsivad läbi kehakooli ja tantsukunsti sõnumit, millega kõnetada iseend ja ühiskonda. Läbi tantsukunsti soovin luua õhkkonda, kus iga tantsija saab väärtustada end, julgeb mõelda ja öelda ning võtta vastutust.
Mis Sind inspireerib?
Mind inspireerivad inimesed ja loodus, nende vahelised seosed ning suhted. Tähelepanu keskmes on kehakeel ja emotsioonid, suhtlemis-ja käitumismustrid, ajatud väärtused sh rahvakultuuri tähtpäevad ja traditsioonid, loodusnähtused ja -helid, muusika, jms. Ka teisitimõtlemine ja sürrealism, kus tõesus ja ebareaalsus toimetavad käsikäes.
Milline on Sinu sõnum
1) tantsuõpilastele – Tants on tunnetuslik tegevus, mis nõuab igal hetkel mõtestatult kohalolekut, et panna see mõte tunnetusliku kehakeelega elama. Võru Tantsukooli looja Maire Udras lausus 2014 aasta üldtantsupeo ”Puudutus” ülevaatusel tantsijatele: „Tantsu võti peitub mõttes! “. Liitun selle mõtteavaldusega. Samas nendin, et tantsus on nii kunsti kui ka sportlikku sooritust. Ilma kehaliste võimeteta ei ole võimalik esitada tantsutehnikat. Õppige nautima ja väärtustama ka treeningut, mitte ainult koreograafia omandamist. Tantsukunsti luuakse mõtestatud ja koolitatud kehatööga. Siinkohal kehtib moto „Kõike, mida teed – tee hästi ja südamega.”
2) tantsuõpetajatele – eeldan tänapäeva tantsuõpetajalt tantsualaseid teadmisi (sh ka kehalise kasvatuse ja füsioteraapia alusaineid) ja oskusi ning analüüsivõimet, mis kõik teenivad kahte üldeesmärki: 1) kujundada tervet ja hea kehakooliga loovinimest; 2) säilitada tantsutraditsioone ning arendada tantsukunsti. Hea õpetaja lähtub kehaliste võimete arendamisel ja repertuaari valikul tantsija ealistest iseärasustest. Tantsuõpetaja käes on tantsija tunnetuslik, vaimne ja kehaline tervis. Vältida tuleb olukorda, kus tantsija on vaid vahend õpetaja isiklike eneseteostuslike eesmärkide elluviimiseks. Arendav õpetaja kaasab tantsija loomeprotsessi. Ta püüab innustada tantsija sisemist motivatsiooni võimaldades kogeda ühist loomisrõõmu ja eduelamust.
3) tantsuga mitte kokku puutunutele – järjepidev tantsutreening on nii distsipliin kui ka loov protsess, mis mõlemad annavad ülihea kehalise, loova ja sotsiaal-psühholoogilise ettevalmistuse elus hakkama saamiseks. Eeldused, mida vajatakse tantsimiseks, on igas inimeses olemas. Tuleb vaid tahta ja julgeda olla. Tulge tantsima ja ärge lõpetage seda iial!
