Artikkelnr 121

UDUS VÕI ILMSI. TANTSIJAPÄEVIK

Kadi Krikmann
“Udus või ilmsi” tantsija

nr 120

Foto lavastusest ”Udus või ilmsi”
Autor: Martin Piir

See on noore tantsija Kadi Krikmanni peegeldus Koolitantsu Kompanii 12. lennu lavastuse “Udus või ilmsi” olemusest ja lavastusprotsessist, milles iga päevaga kasvas ka mõtete kogus. Koolitantsu Kompanii on Festivali Koolitants juures tegutsev noortekompanii gümnaasiumiealistele andekatele tantsijatele. Kompanii lavastused luuakse erinevates tantsužanrites ja -stiilides professionaalsete koreograafide käe all ning neis osalevad tantsijad tantsukoolidest üle Eesti. “Udus või ilmsi” valmis koostöös Eesti Tantsuagentuuri ja Rakvere Kultuurikeskusega ning oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale. Lisaks 55 üle Eesti valitud tantsijale osalesid lavastuses ka noor räppar säm ning Kelly Vask koos live-bändiga. “Udus või ilmsi” koreograafid olid Kadi Aare ja Maarja Pruuli. Etendused toimusid 19. ja 20. augustil Rakvere Vallimäel. Kadi Krikmann on 16-aastane Tartu tantsija, keda on saatnud tants terve elu. Ta on tegelenud mitmete erinevate tantsustiilidega ning jõudnud end täiendada juba nii Eesti kui ka välismaiste koreograafide ja tantsuõpetajate käe all. Kadi on tegelenud varem nii grupitantsude kui ka soolotantsuga Shate Tantsukoolis. Ta on kaasa teinud ka Tempecy Dance Company tantsulavastuses “d(age)” (esietendus 2021), mille koreograaf oli Kaisa Kattai. Kadi valiti Koolitantsu Kompanii 12. lendu konkursi alusel juunis 2022.

  1. PÄEV

Uus energia, uued näod, uus elevus minus, uued reeglid, uued tantsud… ja millegi uue algus.

  1. PÄEV

Päev tõi kaasa veel rohkem uusi tantse ning juba eelnevalt õpitu puhastamist ja täiustamist. Tasapisi hakkavad selgemaks saama teiste solistide nimed ning ka olemine muutuma vabamaks.

  1. PÄEV

Rääkisime palju Eestist ja jagasime oma mõtteid selles osas, millega meile Eesti seostub. See pani mind veelgi rohkem mõistma, kui ideaalne, soe, turvaline ja kodune koht Eesti minu jaoks on. Kõige ilusamad sõnad ja sõnapaarid, mis Eesti kohta ütlesime, olid järgmised: valged talved, võrkkiik õunapuu all, memme musi, metsakohin ja vanavanemate kodu.

  1. PÄEV

Meie, solistidega, kes me jõudsime Rakverre juba varem, ühinesid ka trupi tantsijad üle terve Eesti. Tutvusime uute liikmetega ja algasid meie ühisproovid Vallimäel. Täna oli juba väsimus suuremaks muutunud, aga uued liikmed tõid meile uut energiat ja inspiratsiooni. Hea tunne on näha, kui paljusid noori üle Eesti köidab tants ja kuidas kõik on valmis panustama oma aega ja annet, et saaksime luua Eesti jaoks selle tantsulavastuse.

  1. PÄEV

Enamik proove toimuvad nüüd koos trupiga. Palav on… ja proovides on rohkem ootamist, kuna meid on nüüd palju rohkem, kuid lavastuse poole pealt hakkame kõik juba natukene suuremat pilti kokku panema. RANK-is (noortekeskus, kus ööbime) jäi ruumi vähemaks. Pesemise järjekorrad muutusid pikemaks. Aga enesekindlust, et sellest tuleb midagi ainukordset ja võimsat, tuli mulle aina juurde.

  1. PÄEV

Tänasest tulid Rakverre Kelly ja säm ning live-bänd. Kõik meie proovid on nüüd koos live-muusikaga, mis andis kohe uue hingamise ja tekitas palju elevust. Mulle tundus uskumatu mõelda, et kõik see, millega tegeleme ja mille nimel vaeva näeme, saab varsti reaalsuseks. Proovides tegelesime rohkem ühest stseenist teise üleminekutega, et oleks meil ja ka muusikutel selgem arusaamine kõigest. Tänu muusikutele hakkas kõik juba palju realistlikum tunduma. Ja Maike jagas meile kohukesi 🙂

  1. PÄEV

Kohe hommikul tegelesime veel viimaste osadega meie lavastusest. Jagasime lavastuse kaheks ja tegime läbimänge kahes osas. Ehk täna peamiselt toimusid esimesed mustad läbimägud. Harjutasime ja rääkisime läbi veel kõik olulised detailid rekvisiitide kohta. Saime esimest korda selga ka kostüümid, mis panid kogu terviku justkui omavahel kokku.

Natuke hirmus on mõelda, et juba homme on esietendus, aga ma olen kindel, et me kõik oleme selleks valmis ja seda kaua oodanud. Õhtul hilisest proovist ööbimiskohta jalutades oli nii hästi näha tähistaevast ja oli nii palju langevaid tähti, kõik soovid sai ära soovida ja homsele päevale veel suurema rahuga vastu minna.

  1. PÄEV

Hommikused proovid pidid algama puhta läbimänguga. Esimesed kaks lugu läksid sujuvalt, kuid peale seda mitte enam väga. Suure kuumuse tõttu ütles üles meie tehnika. See oli väga hirmus ja tekitas natuke paanikat, kuna juba läbimänguga alustasime peaaegu 1 h hiljem ja olime nüüd veel rohkem ajast maas. Õnneks kõigile tehnilistele probeemidele leiti lahendus, mis oli suur kergendus, ning olime valmis esietenduseks. Uskumatu oli mõelda, et me panime selle kõik kokku tervelt ühe nädalaga ja nüüd me näeme vaikselt kogunemas rahvast, kes seda vaatama tulevad. Ma olin närvis, kuid enamasti põnevil, et juba kõik näeks meie tantsulavastust. Etendus läks ainult imeliselt ja kõigi emotsioonid olid laes ning süda on täis soojust ja tänulikkust nii kaastantsijate kui ka kõigi vaatajate vastu.

  1. PÄEV

Eilne esikas tundub ikka veel nii uskumatu, aga olen õnnelik, et saame seda täna korrata… kuid kurb, et see on meie viimane kord.

Sättisime end valmis, pakkisime viimased asjad kokku ja olime valmis teiseks etenduseks. Ka tänane etendus läks sujuvalt ja võtsime sellest viimast.

Peale seda oli mul ja meil kõigil palju õnne- ja tänulikkusepisaraid, sest see on lihtsalt kirjeldamatu, kui imeline tunne oli olla laval Eesti taasiseseisvumispäeval ning kogu koreograafide ja meie tehtud tööd Eestiga jagada. See protsess õpetas mind nägema, mis on minu jaoks oluline, mis on see tunne, mis jääb südamesse, ning ma tundsin, kuidas lisaks tantsulisele kogemusele kasvasin mina ka inimese ja isiksusena.

“Ütle mulle, et see oli uni, ütle mulle, äratuskell” on meie viimase tantsu kõige viimased laulusõnad. Kui see kogemus oleks uni, siis see oleks see kõige magusam ja parem uni, millest ma ei tahaks mitte kunagi ärgata. Kuid see oli justkui uni päriselus.

Antud hetkel olen ma nii õnnelik, et see oli kõike muud kui uni ja me saime seda päriselt, kohe päris päriselt kogeda.